"Sõjahaudade ja arvatavate sõjahaudade ümbermatmise korraldamine on meie pädevuses ning täna alustasime Narva Pimeaias sellega tööd," ütles Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill teisipäeval ERR-ile.

Lille sõnul kaevatakse mälestustahvli alla asuv väidetav haud lahti ning kui sealt leitakse surnukehi, siis maetakse need kokkuleppel Narva linnavõimuga Siivertsi kalmistule. Tema hinnangul on siiski vähe tõenäoline, et sealt inimsäilmeid leitakse. Kui eeldada, et Pimeaiast säilmeid ei leita, siis peaks töö ühe päevaga tehtud saama, märkis Lill.

Narva linnavalitsuse kommunikatsioonijuht Aleksandra Grünvald ütles ERR-ile, et linn neid töid ei initsieerinud.

"Narva ei ole nende tööde algataja. Eesti Sõjamuuseum teatas linnavalitsusele, et 19. septembril toimuvad Pimeaias tööd, mille käigus viiakse mälestusplaat võimalikust matmispaigast ära ja korraldatakse ala läbikaevamine. Need tööd viib läbi Eesti Sõjamuuseum, mis korraldab ka ala hilisema haljastuse. Muusemi esindajate kinnitusel korraldatakse säilmete leidmisel ka neile väärikas ümbermatmine kalmistule" rääkis Grünvald  ERR-i venekeelsele uudisteportaalile Rus.ERR.

ERR-i Narva korrespondendi Sergei Stepanovi sõnul suunati monumendi mahavõtmist jälgima saabunud ajakirjanikud tegevuskohast eemale.

Monumendil asuva kirja kohaselt on sinna maetud 1918. aastal hukkunud Viljandi kommunistliku polgu punaarmeelased ja teiste Punaarmee üksuste sõdurid. Kuid nagu Narva Muinsuskaitse Seltsi kunagine juht Jüri Tõnisson on öelnud, siis on mälestisel olev kiri ekslik ning ka monument ise peaks asuma hoopis teises kohas.

Tõnissoni kinnitusel võib arhiividokumentide ja eelkõige punaveteran August Kampuse joonistatud kaardi põhjal öelda, et Viljandi punaväelaste tegelik matmispaik asub Siivertsis, otse Vene valgekaartlaste kindral Judenitši Loodearmee sõdurite monumendi vastas.

Tõnissoni andmeil pole Pimeaeda kedagi maetud. "Olukord oli selline, et 28. novembril 1918 hukkus Vabadussõja esimeses lahingus Narva lähistel 83 Viljandi kommunistliku laskurpolgu sõdurit, kelle matsid kaassõdurid detsembri alguses poolt Pimeaeda. Kuid paar kuud hiljem, 1919. aasta mais, matsid Eesti Vabariigi võimud hukkunute säilmed juba ümber Siivertsi kalmistule," rääkis Tõnisson varem.