Teisipäeval allkirjastatud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonilepingu kohaselt tõuseb 2025. aastast ettevõtete tulumaks 20 protsendilt 22 protsendile ja kaob ka võimalus kasutada regulaarsete dividendide maksmise puhul 14 protsendi tasemel soodustulumaksumäära.

ERR-i andmetel loodab valitsus selle muudatusega tuua riigieelarvesse 100 miljonit eurot lisaraha.

Urmas Somelar ütles ERR-ile, et ei ole ise muudatuse tehnilist kirjeldust lugenud ja seda ei pruugi veel olemaski olla, kuid täiendav maks on ikka täiendavalt ära antud raha. Kui aga järgitakse seni kehtinud põhimõtet, et maks kohaldub dividendide väljamaksel, siis Merko Eesti maksukoormus märkimisväärselt ei suurene.

"Isegi mitte proportsionaalselt. Merko Ehitus töötab kontsernina Eestis, Lätis ja Leedus ja tehnilised printsiibid on sellised, et Leedus jaotatud kasumi väljamaksmisel kontserni aktsionäridele täiendavat maksu ei rakendu, vaid rakendub ainult Leedu maksumäär," selgitas ta. "Eestis avaldab see mõju ainult Merko Eesti operatsioonide jaotatud kasumile. Nii et arvestades, kui palju Merko Ehitus maksab dividende, jääb see mõju Merko Ehitusele alla poole miljoni."

Siiski ei ole tulumaksumuudatus pisiasi, sest küsimus on selle laiemas majanduslikus mõjus. Somelari sõnul on küsimus selles, kui palju kahaneb nõudlus nende teenuste ja toodete järele.

"Kõigil maksudel on kahetine efekt: otseefekt on see, kuidas see mõjub Merko Ehitusele kui maksumaksjale, teine efekt on aga see, mis mõjub Merko klientide vähenevale maksejõule ehk see vähendab nõudlust meie teenuste ja toodete järele. Kahtlustame, et see kaudne efekt läbi meie klientide on oluliselt suurem kui otsene efekt meile endile," lausus ta.

Merko esindaja sõnul on mõjusid raske hinnata, teadmata täpselt muudatuste rakendamisviisi, aga kahtlemata lööb inimesi ka täiendav käibemaksumäär. Kui see tõuseb, siis on automaatselt ka korterid selle võrra kallimad.

"Kui käibemaksumäära tõstetakse kaks protsenti, siis keskeltläbi läheb veerand protsenti kohe korter kallimaks. Kui oodatakse, kas [kinnisvara hind] millalgi langeb, siis ei saa ju sellest enam rääkida, see läheb aina kallimaks. Vastavalt inimesed, kes ostavad, kõhklevad veel rohkem: korter on kallim, euribor kõrgem, eraisiku tulumaksumäär kõrgem - see mõjub märksa rohkem kui meie tulumaks," tõdes Somelar.

Valitsuse lootus riigile maksumuudatusega 100 miljonit eurot lisaraha tuua on tema hinnangul väga optimistlik.

"Kui see maksustamine oleks kasumi tekkimisel, nagu on Leedus, siis nad saaks selle raha kokku. Kuna kõigi ettevõtete aktsionärid hindavad seisukorda jooksvalt ja igal aastal otsustavad, kui palju dividende maksta, kaldun arvama, et käitumismuster muutub ja vähemad ettevõtted maksavad dividende - ja ka väiksemaid dividende," prognoosis ta.

Ettevõtete esmane reaktsioon on Somelari sõnul mõelda, kas seda raha saaks ettevõttes endas paremini ära kasutada.

Rääkides ohust, et kogu Baltikumis tegutsevad ettevõtted viivad oma maksuraha Eestist ära, ütles Somelar, et tema isikliku arvamuse kohaselt on põhjuseid Eestis peakorterit pidada nagunii ajaga aina vähemaks jäänud.

"Siin võis olla suhteliselt soodne maksukliima, aga logistika siia jõudmiseks on aastatega aina halvenenud, teistest ärikeskustest on siiapoole lendusid suhteliselt raske leida mõistlikul ajal. See mõjutab palju rohkem kui see, kas tulumaksumäär on natuke kõrgem või madalam," ütles ta.

Kõige rohkem saavad Merko esindaja hinnangul muudatusest pihta need ettevõtted, kes on rütmiliselt maksnud dividende välja soodusmääraga. Ehkki seda on teinud ka Merko, ei ole seda tehtud nii suures ulatuses, et sellel oleks kardinaalne mõju.

"Küll aga pangad, kes jäävad avansilise makse soodusmäärast ilma, nendel on põhjust kaaluda, eeskätt Luminoril - ülejäänud pankadel ju Eestis peakorterit pole -, et kas on ikka mõistlik Eestis peakorterit pidada," nentis ta.

Tallinna Kaubamaja: ettevõtted võivad oma kasumi väljamakseid edasi lükata

Tallinna börsi üks heldemaid dividendimaksjaid on Tallinna Kaubamaja Grupp. Selle finantsdirektor Marit Vooremäe leiab, et muudatus kaotab ettevõtete motivatsiooni regulaarselt dividende maksta.

"Dividendide tulumaksu 14-protsendilise soodusmäära kehtestamise eesmärk oli stimuleerida ettevõtteid maksma dividende regulaarselt, maksma regulaarselt tulumaksu. Ja 2019. aastast kehtinud soodusmäära süsteem on juba aidanud kaasa stabiilse dividendimaksu kultuuri tekkimisele, seega tulumaksu laekumisele riigikassasse. Kui nüüd kaotada soodusmäär ja tõsta ka maksumäära, siis võib juhtuda, et ettevõtted hakkavad lükkama oma kasumi väljamakseid tulevikku ja riigil jääb maksutulu saamata," kommenteeris Vooremäe.

Rahandusministri kandidaat Mart Võrklaev (RE) ütles, et kasumi väljamakseid pole põhjust edasi lükata. "Ega seal põhjust pole väga seda edasi lükata, sest maks jääb ju kehtima. Ja ma arvan, et Tallinna börsi ettevõtted on tublid ja tegusad ja nende dividendipoliitika on suures plaanis paigas ja küllap nad seda jätkavad," sõnas ta.

"Tuleviku maksukeskkond on teadmata, kasumiraha saab kasutada investeeringuteks, saab muul moel kasutada. See süsteem loodi seepärast, et välisettevõtted ei maksnud tulumaksu Eestis ja see võib tulla tagasi," lisas Vooremäe.

Võrklaeva sõnul on 100 miljoni kokku liitmisel arvestatud ettevõtete võimalike vastusammudega.

"Jah, sellega me oleme arvestanud nendes arvestustes, et potentsiaal, et see summa on suurem, on täiesti olemas. See sõltubki nüüd ettevõtete käitumisest. Meie lootus on, et kui nad ka käituvad vastutustundlikult ja samamoodi oma dividendimakseid jätkavad, siis see potentsiaal võiks olla suurem, aga me oleme arvestanud nende riskidega," rääkis Võrklaev.

Palts: 22 protsendiga investorite silmis edu ei saavuta

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et maksuteema ei pruugi olla investeeringute Eestisse toomisel teema number üks, kuid on kindlasti esiviisikus.

"Kui maksumäär tõuseb mingitel juhtudel konkurentriikidest kõrgemaks, siis investorid selgelt seda vaatavad ja teevad oma otsused vastavalt sellele," lausus ta.

Paltsi sõnul tuleb arvestada Eesti omapära, et reinvesteeritud kasum on maksuvaba ning seda ei ole keegi õnneks tahtnud muutma minna.

"Kindlasti siin me 22 protsendiga nüüd edu ei saavuta investorite silmis. Kui paneme kõrvale eilsel päeval avalikuks tulnud täiendava, küll esmapilgul vähetähtsa lisanduse koalitsioonileppesse, et kaob ka soodusmäär 14 protsenti neile ettevõtetele, kes on juba mitme aasta jooksul stabiilselt kasumit jaotanud, siis neile on see kindlasti oluline muutus ja ei jää kindlasti tähelepanuta," lisas ta.

Eesti 200 on öelnud, et Eesti võiks olla ettevõtete peakontorite maa. Samas on Paltsi sõnul selliseid asju alati hea ja lihtne välja öelda, aga koalitsioonilepingust on neid konkreetseid meetmeid, mis selle saavutamist toetaksid, raske leida.

Ettevõtetele on jaotatud kasumi tulumaksumäära tõus väga arvestatav ja Paltsi sõnul on sellel arvestatav mõju eriti rahvusvahelisse kontserni kuuluvatele ettevõtetele.

Kaubandus-tööstuskoja juht lisas, et koalitsioonilepingust ta otseselt selliseid asju välja ei loe, mis paneksid investoreid Eesti poole jooksma.

"Teisest küljest, kui eesmärk on saada riigi rahandus paremasse olukorda, stabiilsemaks, teha haridussüsteemis muudatusi, siis need pikas perspektiivis seda toetavad, et oleks jätkusuutlikkus ja majandus kasvaks. Aga maksumuudatused loomulikult seda pilti täna kuidagi paremaks ei tee," ütles ta.