Sõja 433: päev: Kuleba usub F-16 hävitajate jõudmises Ukraina relvastusse
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba usub, et varem või hiljem teevad lääneriigid otsuse anda Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale ka hävituslennukeid F-16 nagu on varem juhtunud teiste relvasüsteemidega. USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby sõnul on USA hinnangul Vene väed viimase viie kuu jooksul kaotanud üle 100 000 võitleja, neist pool on Wagneri palgasõdurite grupeeringu kaotused.
Oluline 2. mail kell 22.55:
- vastupealetungi alustamiseks ei pruugi olla kindlat kuupäeva, ütles Hersoni oblasti volinik;
- USA ootab, et Hiina survestaks Venemaad lõpetama oma sõda Ukrainas, ütles USA saadik Pekingis;
- Kuleba: peagi saab Ukraina ka F-16 hävitajad;
- Ukrainas on sõja tõttu teadmata kadunud 23 000 inimest;
- Ukraina maavägede ülem kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi käis taas Bahmutis sõduritel külas;
- Ukraina peastaap teatas 41 Vene rünnaku tõrjumisest neljas suunas;
- Zelenski tahab mobilisatsiooni ja sõjaseaduse kehtivust pikendada;
- Zelenski: Pavlohradi plahvatuses hukkus kaks inimest;
- Scholz: Ukraina hakkab Gepardi õhutõrjemoona saama augustis;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 460 sõdurit ja 9 suurtükisüsteemi.
Hersoni ametnik: vastupealetungi alustamiseks ei pruugi kindlat kuupäeva olla
Hersoni oblasti volikogu asejuht Juri Sobolevskõi arvab, et Ukraina lõunaosas ei kuulutata võimaliku vastupealetungi alustamiseks välja mingit kindlat kuupäeva.
"Tegelikult, mida Ukraina relvajõud meie lõunaringkonnas juba teevad, seda võib pidada vastupealetungiks: tulejuhtimise hoidmine, sõjaliste sihtmärkide pidev hävitamine ja vastase võitlusvõime vähendamine," ütles ta.
"Seetõttu ma ei arva, et on kindel kuupäev, millest alates võib öelda, et vastupealetung on alanud," ütles Sobolevskõi.
USA saadik: Hiina peaks survestama Venemaad sõda lõpetama
USA tahab, et Hiina survestaks Venemaad lõpetama oma sõda Ukrainas, ütles USA saadik Pekingis Nicholas Burns.
"Me tahame näha Hiinalt survet, et Venemaa tõmbaks oma sõdurid Ukrainast välja ja et Ukraina saaks kogu oma territooriumi tagasi ning saaks olla taas täielikult suveräänne selle sõna kõigis tähendustes," rääkis Burns välisasjade mõttekoja Stimson Centeri konverentsil.
"See oleks abiks, kui Hiina survestaks Venemaad lõpetama Ukraina koolide, haiglate ja kortermajade pommitamise. Me oleme ainuüksi viimase kuu või kahe jooksul näinud tohutuid inimkaotusi Venemaa õhu- ja droonirünnakute tõttu Ukraina tsiviilelanike pihta," jätkas ta.
"Seega, ma arvan, et see on see, mida meie ning kindlasti ka Euroopa riigid tahavad, see on see, mida Ukraina tahab Hiinalt," ütles Burns.
Suursaadiku sõnul oli Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hiljutine telefonikõne hea esimene samm, kuid ei ole selge, kas sellele järgneb ka mõni konkreetne tegevus.
Kuleba: hävitajate F-16 saamine lääneriikidelt on ainult aja küsimus
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba usub, et varem või hiljem teevad lääneriigid otsuse anda Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale ka hävituslennukeid F-16, nagu on varem juhtunud teiste relvasüsteemidega.
"Hävitajad F-16 tulevad, see on ainult aja küsimus. Ma arvan, et see sõltub Ameerika Ühendriikide otsusest ja meie vastupealetungi tulemustest," ütles Kuleba väljaandele Jevropeiskaja Pravda.
Väliminister väljendas kahetsust, et lääneriikide kõhkluste eest peab Ukraina maksma inimeludega.
Kuleba sõnul on hävitajad mürskude ja soomustehnika kõrval üks kolmest Ukraina prioriteedist lääneriikidelt relvaabi küsimisel.
"Kui meil oleks F-16-d juba praegu, siis oleks meie vastupealetung palju kiirem ja meil õnnestuks säästma märksa rohkemate meie sõdurite ja tsiviilisikute elusid, kes saavad kannatada raketirünnakutes," rääkis Kuleba.
Välisministri sõnul aitab F-16 hävitajate tarnimine Ukrainal ohjeldada Venemaad, mitte ei provotseeri seda. Ta viitas ka Venemaa 28. aprillil korraldatud raketirünnakule, mille tagajärjel hukkus Umani linnas korrusmaja tabanud raketirünnakus 23 inimest.
Taani lubab Ukrainale 250 miljoni euro väärtuses sõjalist abi
Taani annab Ukrainale 1,7 miljardi Taani krooni ehk 250 miljoni eurot sõjaliseks otstarbeks, teatas kaitseminister Troels Lund Poulsen teisipäeval.
Ministri sõnul plaanib Taani alates 2024. aastast vähendada ka oma sõjalist kohalolekut Iraagis ning suurendada oma fookust Balti riikides.
Taani on üks Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi liikmesriike.
Ukrainas on sõja tõttu teadmata kadunud 23 000 inimest
Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumite ministeerium lõi kadunud isikute registri. Ukrainas on praegu teadmata kadunud 23 000 inimest. Ukraina kadunud isikute volinik Oleg Kotenko kinnitas aprillis, et sõja tõttu on 7000 Ukraina sõdurit kadunud ning nendest 60 kuni 65 protsenti on tõenäoliselt sõjavangis.
Ukraina sõjaväeluure: Venemaa tuleb Krimmist ära lõigata
Ukraina sõjaväeluure (HUR) esindaja Andri Tšernjak ütles teisipäeval, et Vene okupatsiooniväed tuleb Krimmist väljasurumiseks Vene maismaaühendusest ära lõigata, vahendas Interfax-Ukraina. Tšernjaki sõnul sunniks see venelased tegema Krimmi puhul "hea tahte avalduse" ehk sealt lahkuma. Sõjaväeluure esindaja sõnul on hea märk, et praegu on järjekorrad üle Kertši väina silla lahkumiseks Venemaale.
Ka endine USA Euroopa vägede ülem, kindral Ben Hodges, on korduvalt kutsunud üles Krimmi poolsaart isoleerima. Hodges on varem öelnud, et Ukraina ei saa tunda end turvaliselt, kuniks Venemaa okupeerib Krimmi.
Ukraina siseminister: kaheksa Ukraina uut ründebrigaadi on formeeritud
Ukraina siseminister Ihor Klõmenko kinnitas intervjuus Interfax-Ukrainale, et kaheksa Ukraina rahvuskaardi poolt välja õpetatud ründebrigaadi on formeeritud ning nad lähevad sõjalise missiooni saades Ukraina kaitseväe alluvusse. Kõlmenko lisas, et nõudluse ja huvi tõttu on kavas formeerida ka täiendavad brigaadid. Samuti taasrelvastatakse olemasolevad brigaadid ja nad saavad vajaliku väljaõpe, mis on kaks kuni kolm nädalat pikk.
Ründebrigaadid peaks koos Ukraina kaitseväe üksustega osalema Ukraina vastupealetungis.
Ukraina maavägede ülem käis taas Bahmutis
Ukraina maavägede ülem kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi käis taas Bahmutis kohtumas Ukraina sõduritega, kes linna eest lahinguid peavad. Sõrskõi kinnitas, et koos kohapealsete väejuhtidega tehti mitmeid vajalikke otsuseid, mis on tarvilikud efektiivseks kaitseks ja Vene vägedele maksimaalsete kaotuste tekitamiseks. Kindralpolkovnik juhtis tähelepanu, et Ukraina on hoolimata kõikidest prognoosidest jätkuvalt Bahmuti kaitsmas ning Bahmuti kaitse võimaldab Ukrainal valmistuda pealetungiks, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina peastaap teatas 41 Vene rünnaku tõrjumisest neljas suunas
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas esmaspäeva hommikul, et Ukraina väed on viimase ööpäeva jooksul tõrjunud 41 Vene vägede rünnakut neljas suunas. Peale Bahmuti, Avdijivka ja Marjinka on Vene vägede peamiseks rünnakusuunaks taas Lõman. Kõige ägedamad lahingud on praegu Bahmutis ja Marjinkas. Bahmutis jätkuvad linnalahingud. Samuti tõi peastaap esile, et Vene väed ei teinud pealetungioperatsioone Kupjanski ega Šahtarski suunal. Zaporižžjas ja Hersonis on Vene väed kaitsel.
Samuti väitis Ukraina peastaap, et ööpäeva jooksul on Ukraina õhuvägi hävitanud kolm Vene õhutõrjesüsteemi ja rünnanud seitset Vene vägede koondumiskohta. Samuti tulistati alla üks Vene Orlan-10 luuredroon. Rakettide ja suurtükitulega rünnati üht Vene vägede juhtimispunkti ja kuut relvastuse ja sõjatehnika koondumisala ning kaht laskemoonaladu.
Peastaabi väitel on Vene okupatsioonivõimud tugevdanud oma vastuluure ja politseirežiimi okupeeritud Zaporižžja oblastis. Vene väed on piiranud mitmes asulas inimeste liikumist, kel puudub kohalik elukoharegistreering.
Zelenski tahab mobilisatsiooni ja sõjaseaduse kehtivust pikendada
Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas Ukraina parlamendile eelnõu, mille kohaselt jätkatakse Ukrainas sõjaseadusega ning mobilisatsiooniga, vahendas Ukrainska Pravda.
USA esindajatekoja spiiker: olen Ukraina toetamise poolt
USA esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy kinnitas Ria Novosti reporteri küsimuse peale, et ta toetab Ukraina abistamist ja hääletab Kongressis selle poolt. McCarthy seisukoht on kõnekas, kuna ta on varem esinenud Ukraina abistamise suhtes kriitiliste seisukohtadega. Lähemalt ERR-i uudistes.
USA: Venemaa on viie kuuga kaotanud üle 100 000 võitleja
Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby teatas Valge Maja briifil, et Venemaa on alates detsembrist Ukrainas sõdides kaotanud üle 100 000 võitleja, kellest 20 000 on lahingute käigus surma saanud. Kirby sõnul on pooled nendest kaotustest Vene palgasõdurite grupeeringu Wagneri kaotused, vahendas Reuters. Kirby ütles ka, et enamik Wagneri kaotusi on tulnud Bahmuti lähistelt.
BBC venekeelne teenistus juhtis tähelepanu, et kuna John Kirby kommentaarid puudutasid suuresti Bahmutit ja selle ümbrust viimase viie kuu jooksul, siis ei saa neid teiste Venemaa ja Ukraina sõjakaotuste hinnangutega üks-ühele võrrelda. Samas pole Wagneri grupeeringu juht peitnud palgasõdurite grupeeringu suuri kaotusi. BBC rõhutas lisaks, et Kirby ei maininud, kui suured on Ukraina kaotused. Kirby vaid sõnas "nad on siin ohvrid ja Venemaa on agressor". Kirby sõnul ei avalda Valge Maja infot, mis muudaks olukorra Ukraina ja tema relvajõudude jaoks keerulisemaks.
John Kirby kinnitas lisaks, et Vene talvine pealetung Donbassis on läbi kukkunud. Kirby meenutas, et Venemaa algatas talvel laia pealetungi nii Vuhledaris, Avdijivkas, Bahmutis kui ka Kreminnas. Enamik nendest pealetungikatsetest on soikunud. "Venemaa ei ole suutnud haarata ühtegi strateegiliselt olulist territooriumi," ütles Kirby. Samuti kinnitas Kirby, et Vene väed on sammhaaval Bahmutis edenenud, kuid see on tulnud suurte kaotuste hinnaga ning Ukraina kaitse Bahmutis peab.
"Venemaa on kurnanud ära oma sõjalised varud ja relvajõud," kinnitas John Kirby lisaks. Kirby sõnas, et Venemaa kaotuste arvud on üllatavad, kuna need on kolm korda suuremad kui näiteks USA kaotused Guadalcanali lahingutes Teise maailmasõja käigus.
John Kirby lubas lisaks, et USA teatab peatselt uuest relvaabipaketist Ukrainale.
Zelenski: Pavlohradi plahvatuses hukkus kaks inimest
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises, et Venemaa pühapäevases raketirünnakus Pavlohradile ja sellest tulenenud plahvatuses hukkus kaks inimest ning veel 40 inimest sai viga.
Scholz: Ukraina hakkab Gepardi õhutõrjemoona saama augustis
Saksa kantsler Olaf Scholz kinnitas, et Saksamaa lubatud Gepardi õhutõrjemoon jõuab Ukrainasse augustis, vahendas Deutche Welle Scholzi sõnu 1. mail. Praegu seatakse uue õhutõrjemoona tootmist üles. Ukraina relvajõudude käsutuses on 34 Gepardi õhutõrjesüsteemi. Saksamaa otsustas rajada oma Gepardi õhutõrjemoona tehase, kui Šveits keeldus enda õhutõrjemoona Ukrainale saatmast.
Olaf Scholz rõhutas lisaks, et Ukraina ei saa kasutada Saksamaa antud relvastust Vene territooriumi ründamiseks. Scholzi sõnul olevat sama printsiip ka teiste lääneriikide poolt Ukrainale antud relvastusega.
Samas kinnitas Saksa kaitseminister Boris Pistorius aprilli lõpus intervjuus Saksa väljaandele Zeit, et ka piiratud ulatuses Ukraina rünnak Vene Föderatsiooni territooriumile on aktsepteeritav. Pistorius ütles tollal, et kuna Venemaa ründas Ukrainat, siis on täiesti normaalne, et rünnaku alla sattunud riik liigub vastase territooriumile, näiteks varustusteede blokeerimiseks.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 460 sõdurit ja 9 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 191420 (võrdlus eelmise päevaga + 460);
- tankid 3701 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 7193 (+1);
- lennukid 308 (+0);
- kopterid 294 (+0);
- suurtükisüsteemid 2930 (+9);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 544 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 298 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 2477 (+1);
- tiibraketid 947 (+15);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5851 (+6);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 360 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Hiljuti lekkinud Pentagoni luurehinnangu kohaselt on Vene ja Ukraina relvajõud kahe peale kokku kaotanud sõjas 354 000 sõdurit, millest kuni 223 000 on Vene sõjakaotused ja Ukraina kaotused kuni 131 000 sõdurit. Kaotuste hulka arvestatakse nii viga saanud kui ka lahingute käigus kadunuks jäänud ja hukkunud sõdurid. Vene sõduritest on hukkunud ligikaudu 35 000 kuni 43 000 sõdurit ning Ukraina sõduritest on hukkunud 15 500 kuni 17 500 sõdurit.
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kinnitas 2022. aasta lõpus, et Ukraina on sõjas kaotanud 10 000 kuni 13 000 sõdurit.
Sõltumatu sõjandusblogi Oryx andmetel on Vene väed tõendatult kaotanud üle 10 000 ühiku sõjatehnikat, mille hulka kuuluvad nii hävinud, vastase kätte langenud kui ka kahjustada saanud masinad. Ainuüksi tanke on Vene väed Oryxi hinnangul kaotanud rohkem kui 1925.
Ukraina on samas Oryxi andmetel kaotanud rohkem kui 3200 ühikut sõjatehnikat, sh 493 tanki.
Toimetaja: Allan Aksiim, Mait Ots, Merili Nael
Allikas: BBC/CNN/Reuters/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent
