Rail Baltic on omandanud üle 30 protsendi trassikoridoril asuvast eramaast
Nii nagu Nursipalu harjutusvälja puhul on ka Rail Balticu rajamise juures maade omandamine kriitilise tähtsusega. Trassikoridoril on Rail Baltic omandanud seni üle 30 protsendi eramaast. Selle aasta lõpuks peab riik algatama enamikel maaüksustel nende omandamise protsessi.
Nursipalu 6000 hektari võrra paisuva harjutusvälja alasse jääb üle 200 kinnistu, mida riik soovib omandada. Rail Balticu trassikoridori jaoks tuleb aga riigil osta ligi 1100 äralõiget eraomandis, munitsipaalomandis ja riigi kuuluvast kinnisasjast. Kokku moodustab raudteetrassi ala 1500 hektarit. 60 protsenti kõikidest kinnistutest on eraomandis.
"Ütleme, et 30 pluss protsenti on eraomandit omandatud sellest n-ö kogumahust. Vaadates sinna omakorda sisse, siis kõige keerukamat teed pidi ehk sundvõõrandamise teed pidi on läinud ainult üksikud kinnistud," sõnas Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Rail Baltic Estonial on maade omandamiseks üle 20 miljoni euro. Salometsa sõnul on sellest praeguseks kasutatud alla poole.
Maade omandamist läbi viiva maa-ameti Rail Balticu projektijuhi Merje Krinali sõnul ei saa ühestelt öelda, kui palju on kinnistuomanikele keskmiselt loovutamise eest makstud, sest maa sihtotstarve, arenduspotentsiaal või ehitiste väärtus on erinev.
Kui kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul saavad Nursipalu harjutusvälja hüvitised olema väärikad ja võivad ületada miljoni, siis sama kehtib ka raudteetrassi maadel.
"See tasu, mis omanikule makstakse, koosneb kinnistuväärtusest, aga ka kaasneva kahju hüvitisest. Tihti võib ka isegi juhtuda, et see kaasnev kahjuhüvitis on kinnistu väärtusest kõrgem. Kõige kõrgem tasu on olnud 2,3 miljonit ja seda on makstud Ülemiste reisiterminali detailplaneeringu alal," rääkis Krinal.
Väärikaks kutsutud Nursipalu maade hüvitamise juures ei peaks raudteele maade loovutajad ennast halvasti tundma, sest tegelikult hinnatakse hoonestamata kinnisasju ühe metoodika alusel, ütles Krinal. Hoonete hind sõltub turuväärtusest.
"Erinevalt Nursipalust asuvad need omandatud kinnisasjad Harju ja Rapla maakonnas. Harjus eriti on turg palju aktiivsem, see hüvitis, mis ka omanikule makstakse hoonestatud vara eest, võimaldab ka turul sarnast vara asemele soetada," rääkis Krinal.
"Kuni Pärnuni peavad olema kõikidel maaüksuste menetlused alustatud selle aasta jooksul. Ja Lõuna-Pärnumaa siis vastavalt, kui on vastavalt trassikoridor valitud ja esmane projektlahendus kättesaadav," ütles Salomets.
Pärnumaal on kohtuvaidluse tõttu käsil riigi eriplaneeringu uuendamine, mille tõttu saab seal alles sellel suvel paika trassikordidor.
Toimetaja: Barbara Oja