Regionaalministeeriumi pakutud Lõuna-Pärnumaa 45-kilomeetrise trassilõigu avalik väljapanek oktoobris ja sel nädalal peetud avalikud arutelud on toonud mõningaid ettepanekuid ja täpsustusi. Tõenäoliselt aga enam suuri muudatusi ei tule ja maakonnaplaneering saab aasta alguses kinnitatud.

"Me arvame, et trassi asukoht on paigas. Seda on juba nii pikalt analüüsitud, erinevaid mõjusid hinnatud, et selleks peab küll ikkagi midagi väga suurt, erakordset olema, et me hakkame trassi asukohta muutma," ütles ministeeriumi riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach.

Kautlenbachi sõnul on Lõuna-Pärnumaa trassi lõigu planeeringu kõige keerulisem osa olnud metsise elupaikade kahjustamisega seonduv.

"Nimelt raudtee rajamisega tekib barjäär Luitema linnuala metsistele ja seda mõju ei ole võimalik leevendada. Selle mõju me peame hüvitama," sõnas Kautlenbach.

Pingelises ajagraafikus on samaaegselt maakonnaplaneeringu protsessiga käimas trassi ehitust puudutavad hanked. Need lähevad maksma üle 800 miljoni euro.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ütles, et esimesena tahetakse Pärnumaal ehitama hakata 16-kilomeetrist lõiku Rapla ja Pärnu maakonnapiirist Tootsini.

"Ideaalis saab ehituslepingu sõlmimiseni veel jõuda selle aastanumbri sees, hiljemalt järgmise aasta jaanuaris, nii et oleme esimese ehituslõiguga juba nii palju küpsed, et järgmisel kevadel saab hakata Pärnumaal ehitama," rääkis Salomets.

Lisaks on käimas mahukad hanked nii Tootsi-Pärnu kui ka Pärnu-Ikla lõigu ehitamiseks.

"Need on kaks suurt hanget, mis hõlmavad endas nii projekteerimise kui ka ehitustöid ja juba siis täismahus. See tähendab raudtee alus- ja pealisehitus ühe lepinguga," ütles Salomets.

Salometsa sõnul võiks hiljemalt aprillis olla mõlema lõigu ehitaja teada.

Mis puudutab reisiterminali, kaubaterminali ja kohalikke peatusi, siis Salometsa sõnul tehakse eelarve mahtu arvestades valmis vaid hädavajalik. Seega Pärnu reisiterminali vähemalt esialgu kavandatud mahus välja ei ehitata.

"Reisiterminali mahtude vähendamine puudutab sisuliselt parklate mahtu. Esimeses etapis me näeme, et nii palju parkimiskohti ei ole tarvis teha. Etapi kaupa, vastavalt nõudlusele saab parklaid juurde ehitada ja neid erinevaid mugavusfunktsioone seal sees ka täiendada, on need siis kohvikud või mingid muud mugavusfunktsioonid," selgitas Salomets.

Reisiterminali hoone ehitushange on kavas välja kuulutada 2026. aastal, aga esimese etapi ehitus juba käib – ehitatakse tänavaid, ligipääsuteid ja jalakäijate tunnelit. Reisiterminali lähedusse peaks tulema nii Rail Balticu hoolduskeskus kui ka kaubaterminal. Esialgu ehitatakse aga valmis vaid põhitrassi ehitamiseks vajalik logistikakeskus.