Trammiliikluse arendamiseks eraldatakse Tallinna linnale ligikaudu 40 miljonit eurot ning seda saab kasutada Järve-Tondi, Tehnika-Liivalaia, Pelguranna või muude trammiliinide rajamiseks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Samuti on võimalus pikendada trammiliine Tallinna lähivaldadesse, lisas ministeerium.

Tallinna tellitud uuring näitas, et suurima potentsiaaliga võimalikest uutest trammiliinidest on Tehnika (Kristiine)-Liivalaia, eelistatud liinid on Tallinna jaoks ka Tondi liini pikendamine Järveni ning Pelgulinna liin.

Tallinn on kavandamas Liivalaia ning Suur-Ameerika tänava remonti, mõlema projekti puhul peaks enne otsustama, kas ja millal hakkab seal Liivalaia-Tehnika tramm sõitma.

Riik annab lisaks ühistranspordisõlmede arendamisse 16 miljonit eurot. Meetmest saab rahastada näiteks ühistranspordikeskuse loomist, mis hõlmab ümberistumisi ja erinevate transpordiliikide koondumist ühte kohta. Toetussumma on mõeldud ühele suuremale keskusele või mitmele väiksemale.

Näiteks Tallinnal on plaanis taoline sõlm rajada Kristiine keskuse lähedale.

Svet: kolme liini selle raha eest kindlasti ei saa

Millise valiku Tallinn teeb kolme eelistatud liini seast, pole veel selge, kuid 40 miljonist kolme trammiliini ehitamiseks kindlasti ei jagu, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

"Praegu arutelud käivad ja otsust konkreetsete liinide rajamisest pole tehtud. On selge, et 40 miljoni euro eest kolme uut liini täies pikkuses koos kogu vajaliku taristuga välja ehitada on võimatu. Täpsemalt ehituse maksumusest saab rääkida, kui valik tehtud ja plaanid paigas, arusaadavalt võivad ka ehituse hinnad lähiaastatel veelgi kasvada, mis paneb teatud piirid ette," lausus ta.

Sveti sõnul on iga kolme trammiliini puhul maakorralduslikud või ehituslikud küsimused, mis vajavad täiendavat analüüsimist ja mis hakkavad mõjutama paljuski liinide rajamise maksumust.

"Omaette teguriks on asjaolu, et antud meetmega ei toetata veeremi soetamist – uuel liinil peaks ju sõitma ka uued trammid ning seegi investeering on suure eelarvelise mõjuga," märkis abilinnapea.

Kolm linna saavad jalgrattateede jaoks võrdselt raha

Jalgrattaliikluse edendamiseks eraldatakse 36 miljonit eurot ning see jaguneb Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel võrdselt. Raha saavad lahendused, millega arendatakse välja terviklikud ja ohutud jalgrattateede võrgustikud, märkis MKM.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on varem öelnud, et arvestades pealinna suurust peaks Tallinn saama toetusraha jalgrattateede jaoks proportsionaalselt ehk rohkem kui Tartu ja Pärnu.

Svet ütles, et Tallinn kasutab kindlasti ära riigi antava raha, aga Tallinnale oleks võinud tõesti tulla suurem osa rattateedele antavast rahast.

"Summade jaotus Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel ei ole proportsionaalne ning arvestades Tallinna suurust on iga siia rattateede tarvis investeeritud euro on suurema mõjuga kui Tartus või Pärnus," nentis ta.

Sveti sõnul jätkatakse rattateede põhivõrgu väljaehitamist ning erilist tähelepanu pööratakse kesklinna põhivõrgu väljaehitamisele ning kesklinna ja teiste linnaosade vahele paremate ühenduste loomisele.

Lisaks jalgrattateedele rahastatakse ka taristuga seotud ehitiste, nagu näiteks jalgrattaparklate, jalgrattarehvide pumpamise ja paranduspunktide, aga ka ratturitele puhkamiseks mõeldud istekohtade rajamist.

Raha saavad omavalitsused Euroopa Liidu kaasrahastatavast programmist, mis on mõeldud jalgratta- ja trammiliikluse arendamiseks ning ühistranspordisõlmede rajamiseks.

Kõik esitatud projektid peavad olema vajalikud ja hästi põhjendatud – rahastamise eeldus on sõltumatu liikuvuse eksperdi ettepanekutega arvestamine ning projektile heakskiidu saamine, märkis MKM. Programmist rahastatakse projekte, mille tegevus jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. oktoober 2029.

Toetusmeede on praegu kooskõlastusringil. Lisaks Tallinnale, Tartule ja Pärnule saavad toetuse taotlemisel osaleda linnade partneritena kolme linna ümberkaudsed omavalitsused.