Eesti plaanib Mistraleid hankida koos Prantsusmaa, Belgia, Küprose ja Ungariga. Kuna Mistrali tootja on prantsuse ettevõtte MBDA, asub hanke tingimusi kokku leppima Prantsusmaa.

"Me saame selle tulemusel Mistralid kiiremini Eestisse, parema hinna ja kindlasti suurendab see koostööd prantslastega ka, kes on meile väga olulised partnerid, olles koos Suurbritanniaga Eestis ka NATO lahinggrupi liikmed," rääkis esmaspäeval Pariisis prantsuse ettevõttega kohtunud kaitseminister Hanno Pevkur.

Mistralid on juba Eesti varustuses olemas, kuid relvasüsteeme on tarvis uuendada ja varud taastada. "Meie ülesanne ja soov on eelkõige oma võimekust kasvatada elik soetame nii süsteeme kui ka rakette. Ikka selleks, et õppetunnid Ukrainast oleksid paremini kaetud ja õhukaitse on üks see, mida peame kindlasti parandama," sõnas Pevkur.

"Mul on hea meel, et eelmisel reedel NATO kaitseministrid jõudsid kokkuleppele roteerumisel baseeruva õhukaitsemudeli loomiseks, nii nagu on õhuturbe mudel. Need on väga olulised sammud, mida oleme viimastel päevadel saavutanud selleks, et NATO idatiib, sh Eesti oleks paremini kaitstud," ütles minister.

Õhukaitsesüsteemi ülesehitus on mitmekihiline, märkis Pevkur. "Oleme keskmaaõhutõrje hankega jõudmas lõpusirgele. Praegu oleme viimastes läbirääkimistes Saksa tootjaga Iris-T. Nüüd Mistralid täiendavad meie olemasolevaid Mistrale, teatavasti Poolast oleme soetamas PIORUN-e. Nii et Mistralid on eelkõige mõeldud meie kahele brigaadile ja PIORUN-id mõeldud maakaitse toetamiseks. Iga asi oma õiges kohas, et oleks tagatud ka õhukaitse erinevad komponendid," ütles Pevkur.

Millal Mistralid Eestisse jõuavad, sõltub sellest, kuidas Prantsusmaa läbirääkimised ettevõttega kulgevad, märkis Pevkur, kuid lisas, et see on lähiaastate küsimus. "Meie sõnum on olnud neile väga selge – kiirus on selle hanke puhul oluline. Loomulikult ka hind."

Eesti on varem osalenud hangetes koos Balti riikide, Poola ja Soomega, kuid nii suures ühishankes osaleb Eesti esimest korda. Pevkuri sõnul annab ühishankes osalemine parema hinna ja kiiruse ning NATO riigid võiksid ühishanke võimalust kasutada rohkem.

Hanke maht selgub lepingu läbirääkimiste käigus, kuid kõiki detaile lõplikult ei avaldata, sest see on osa riigisaladusest.