Üsna tavapäraselt läks ülemkogul nii, et päevakavas on kirjas ühed teemad, ent arutelud keerlevad hoopis värskemate teemade ümber. Neljapäeval ei saanud riigijuhid rääkimata jätta eelmisel nädalavahetusel Venemaal toimunust.

"See on Putini probleem, mille ta tekitas ise. Saame ainult jälgida seda. Meie eesmärk ei ole valitsust kukutada või režiimi muuta Venemaal. Meie eesmärk on iseseisev Ukraina," lausus Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

Scholziga sarnaselt väljendusid mitmed liidrid, kelle sõnul tuleb Ukraina aitamisel nüüd tempot lisada, Putini süsteemis on näha mõrasid ning Ukraina on sõda võitmas.

"On selge, et Venemaal on sisemine segadus. Arvan, et peame demokraatiatena mõistma, et autokraatiates juhtuvad sellised asjad ja sündmused võivad areneda kiirelt. Me ei saa kontrollida Venemaal toimuvat, aga saame kontrollida, mida teeme väljaspool," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš.

Aga leidub ka teistsuguseid nägemusi. Näiteks Euroopa välispoliitika ametlik juht hoopis kardab nõrka Putinit.

"On selge, et Putin läheb kriisist nõrgemana välja, aga nõrgem Putin on suurem oht. Peame olema väga teadlikud tagajärgedest. Kõik jääb hetkel ebaselgeks, et mis juhtus," lausus Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell.

Õhtu teine suur teema on ränne, kus Vahemere riigid tahaksid rääkida sisuliste probleemide lahendamisest. Poola ja Ungari pole aga rahul, et paar nädalat tagasi leitud rändepakti ühispositsioonis jäeti nemad häälteenamusega kõrvale.

"Ma pakun välja plaani "Turvaliste piiridega Euroopa". See plaan ütleb ei illegaalsele immigratsioonile ja ei poolda rahalisi karistusi või ühehäälsusest loobumist," ütles Poola peaminister Mateusz Morawiecki.

Vene külmutatud varade kasutamisele keeruline toetust leida

Eesti seisukoht, et Venemaa külmutatud varasid võiks kasutada Ukraina ülesehitamiseks, on tekitanud üsna palju küsimusi , seda nii poliitikute kui ka ajakirjanike seas.

Lisaks andis Euroopa Keskpank sel nädalal teada, et Venemaa külmutatud varadel teenitud intressitulude kasutamine võiks kahtluse alla seada euro usaldusväärsuse.

Seni on sellele plaanile vastu olnud ka näiteks mõjuvõimas Saksamaa.

Kaja Kallas: Euroopa Keskpanga argumendid saab ümber lükata

Peaminister Kaja Kallase sõnul sai järeldustesse kirja, et Euroopa Komisjon töötab edasi, et Venemaa külmutatud varadelt teenitud tulusid saaks kasutada Ukraina üles ehitamiseks. Tema sõnul ollakse siin Euroopa Komisjoniga ühes paadis ka Euroopa Kespanga vastu, mille hinnangul võiks selline teguviis eurot kahjustada.

"Euroopa Keskpank on tõesti tulnud välja oma paberiga, aga Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles ka, et tegelikult jõulisem samm oli nende varade arestimine. Kui see ei finantsstabiilsusele, siis selline samm kindlasti ei mõju sugugi. Ja ma vaatasin ka neid argumente - neid saab ükshaaval muidugi ümber lükata. Keegi ei lähe ära võtma neid varasid ilma mingi aluseta. Me ju ikkagi tunnistame, et need varad on meie käes ehk siis Venemaal on õigus nõuda, aga Ukrainal on täpselt samasugune õigus nõuda Venemaalt neile tekitatud kahjude hüvitamist. Need kaks nõuet saab omavahel tasaarveldada," ütles Kallas.

Üsna harvanähtaval viisil arutas Euroopa Ülemkogu ka seda, milline võiks olla Ukrainale antav liitumise lubadus NATO tippkohtumisel ülejärgmisel nädalal.

Kallase sõnul lubatakse kindlasti rohkem kui 2008. aastal Bukarestis. Samas võib see ju tähendada mida iganes.

"Need vadlused endiselt käivad praegu ka ametnike tasandil, et leida seda sõnastust, mis kõikidele liitlastele sobib. Nii, et mul ei ole võrreldes eilsega mittem idagi uut selles osas raporteerida. Aga Euroopa liitlaste tasandil kõik rääkijad väljendasid seda, et tegelikult soov on minna kaugemale," ütles Kallas.

Euroopa Ülemkogu jätkub reedel Euroopa konkurentsivõime teemadega.