Oluline 6. juulil kell 22.17:

- Ukraina luureülema sõnul on oht Zaporižžja tuumajaamale vähenenud;

- Tšerevatõi: Klištšijivka piirkonnas käivad ägedad lahingud;

- Zelenski saabus visiidile Prahasse;

- Soome teatas järjekordsest sõjalise abi paketist;

- Vene väed ründasid Lvivi rakettidega;

- Bloomberg: Ukrainal on tõenäoliselt rohkem tanke välja panna kui Venemaal;

- Reuters: USA annab Ukrainale kobarlaskemoona;

- Hersonis sai Vene rünnakutes vigastada kolm inimest;

- Zelenski külastab reedel Türgit;

- Lukašenko hinnangul võiksid Ukraina rahukõnelused jätkuda sügisel;

- Valge Maja: USA jälgib olukorda Zaporižžjas suure tähelepanuga;

 - Vene vägede poolt okupeeritud Makijivkas puhkes suur tulekahju;

- Stoltenberg: Valgevenesse jõudis vaid väike arv Wagneri võitlejaid.

Ukraina luureülema sõnul on oht Zaporižžja tuumajaamale vähenenud

Ukraina luureülem Kõrõlo Budanov ütles neljapäeval, et Venemaa rünnaku oht Zaporižžja tuumajaamale on taandumas, kuid oht võib taastuda, sest tuumajaam on endiselt okupatsioonivägede käes.

"Oht on vähenemas," ütles Budanov, kuid ei täpsustanud, millele ta väide põhineb.

"Ma ei sa teile öelda, mis hiljuti juhtus, kuid fakt on see, et oht on vähenemas," lausus ta. "See tähendab, et me oleme ühiselt suutnud vältida katastroofi."

"See (oht) ei ole elimineeritud. Nii kaua, kui jaam on okupeeritud, võib see juhtuda igal ajal, millal nad tahavad," lisas Budanov.

Ukraina ja Vene võimud on viimasel ajal üksteist süüdistanud rünnaku planeerimises Zaporižžja tuumajaamale.

Soome teatas järjekordsest sõjalise abi paketist

Soome annab Ukrainale 105 miljoni euro eest sõjalist abi, teatas Soome kaitseministeerium.

Järjekordses abipaketis on muu hulgas väidetavalt õhutõrjerelvad ja laskemoon. Ministeerium täpset ülevaadet abipaketist ei andnud.

"Me jätkame Ukraina toetamist koos oma liitlastega. Sõja tulemus määrab Euroopa ja Soome julgeoleku aastakümneteks ja seetõttu on Soome julgeoleku jaoks Ukraina toetamine vältimatu," lausus Soome kaitseminister Antti Hakkanen.

Tegu on Soome 17. kaitsepaketiga Ukrainale alates Venemaa sissetungist mullu veebruaris. Rahasse arvutatuna on Soome sõjaline abi Ukrainale olnud umbes 1,2 miljonit eurot, ütles kaitseministeerium.

Zelenski saabus visiidile Prahasse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus neljapäeval visiidile Tšehhi vabariiki, kus otsib toetust Ukraina eesmärgile saada NATO liikmeks. Zelenski on varem öelnud, et Ukraina soovib juba Vilniuse tippkohtumiselt sõnumit, et Ukrainal on võimalik NATO liikmeks saada peale sõja lõppu.

Teiseks soovib Zelenski tänada tšehhe pideva toetuse eest Ukrainale.

Kohtumisel Tšehhi presidendi Petr Paveliga arutatakse lisaks NATO-liikmesuse toetamisele julgeolekugarantiide andmist Ukrainale, mis peaks samuti NATO tippkohtumisel teemaks tulema.

Pavel ütles maikuus, et Ukrainat peab toetama tema püüdlustes saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, kuid mõlemad protsessid saavad olema pikad.

Tšerevatõi: Klištšijivka piirkonnas käivad ägedad lahingud

Bahmuti suunal on initsiatiiv jätkuvalt Ukraina sõdurite käes, Klištšijivka piirkonnas käivad praegu ägedad lahingud, ütles Ukraina relvajõudude Ida väerühma pressiesindaja Serhi Tšerevatõi.

"Seal (Klištšijivka lähedal) käivad võimsad lahingud, üksikasju me esialgu avaldada ei saa, kuid otsustades selle järgi, kuidas vaenlane avalikus Telegramis paanikat tekitab, arvan, et nende jaoks saab Klištšijivka nimi väga märgiliseks," ütles Tšerevatõi neljapäeval tele-eetris.

Ta rõhutas, et Ukraina kaitsevägi tegutseb seal praegu "väga võimsalt", üksikasjad teatatakse hiljem.

Kõneisiku sõnul on initsiatiiv Bahmuti suunal jätkuvalt Ukraina sõdurite käes, kes jooksevad tormi, tõrjudes vaenlast linna lõuna- ja põhjatiival. Vaenlane osutab omakorda tugevat vastupanu.

Vene sissetungijad tulistasid Ukraina positsioone ööpäeva jooksul rakettidega ja suurtükkidest 361 korda, toimus kolm õhurünnakut ja sama palju kokkupõrkeid. Tšerevatõi andmetel tapeti 57 sissetungijat, 136 sai haavata.

"Hävitati ka kolm vaenlase tanki, raketiheitja Grad, iseliikuv suurtükk Pion, samuti õhutõrjesüsteem S-400 Triumf, haubits D-300, viis laskemoona väliladu ning üks kütuse- ja määrdeainete ladu," ütles ta.

Vene vägi jätkab rünnakuid Ukraina positsioonidele Lõmani-Kupjanski suunas, tulistades päevaga 445 korda suurtükkidest, käies üheksa korda tormijooksul ja sooritades tosin õhurünnakut.

"Vaenlase rünnakute tõrjumise käigus tapeti 56 sissetungijat, 115 sai haavata," ütles Tšerevatõi.

Reuters: USA annab Ukrainale kobarlaskemoona

Valge Maja teatab tõenäoliselt reedel uuest relvaabipaketist Ukrainale ning selle seas ka kobarlaskemoona andmisest, teatas Reuters, toetudes oma allikatele.

Valge Maja teatas varem, et Ukrainale kobarlaskemoona andmine on arutlusel, kuid otsusest veel teada anda ei saa.

Kobarlaskemoon on kurikuulus tsiviilohvrite poolest ning see keelustati suures osas maailma riikides 2008. aasta rahvusvahelise leppega. USA, Venemaa ja Ukraina leppega ei liitunud.

Bloomberg: Ukrainal on tõenäoliselt rohkem tanke välja panna kui Venemaal

Ukraina võib olla möödunud Venemaast tankide arvult, samuti on vähenenud vahe haubitsate ja mitmikraketiheitjate arvus, kirjutab Bloomberg.

Põhjus on Venemaa kaotustes ja liitlaste Ukrainale tarnitud sõjatehnikas, märkis Bloomberg, kes toetus andmeid analüüsivale rühmale Oryx, Briti strateegiliste uuringute keskusele ja Saksamaal asuvale Kieli instituudile.

Bloomberg märkis samas, et Ukraina kaotuste kohta on vähem andmeid ning usaldusväärsed andmed puuduvad ka Vene tankide kohta, mis on alles toodetud või mis tuuakse ladudest.

Bloombergi andmetel oli Venemaal enne sõda välja panna 3400 tanki, see arv on kahanenud 1400-ni. Ukrainal oli tanke enne sissetungi algust veidi alla tuhande, nüüd on neid 1500.

Venemaal on praegu 1900 ja Ukrainal 1100 152/155 mm haubitsaid ning vastavalt 841 ja 427 mitmikraketiheitjat.

Nende andmete põhjal saab öelda, et Vene väed on Ukrainas kaotanud 2000 tanki, 400 haubitsat ja 2600 mitmikraketiheitjat.

Hersonis sai Vene rünnakutes vigastada kolm inimest

Vene väed pommitasid neljapäeval elumaja Hersoni linnas ning rünnakus sai vigastada kaks inimest, ütles Hersoni oblasti kuberner Oleksandr Prokudin.

Vene vägede rünnak tabas ka toidupoodi, kus sai vigastada müüja, lisas ta.

Herson on Vene vägede pideva pommitamise all olnud mullu novembrist, mil Ukraina väed nad linnast välja lõid.

Zelenski külastab reedel Türgit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastab reedel Türgit ja kohtub Türgi presidendi Tayyip Erdoganiga, et arutada Musta mere viljalepet ja arenguid sõjas Ukrainas, teatas Türgi riiklik uudisteagentuur.

Musta mere viljaleppe praegune tähtaeg on 17. juuli ning Zelenski ja Erdogani kohtumises nähakse võimalust, et viljalepet pikendatakse. Lepe lubab Ukraina sadamatest eksportida vilja ja teisi põllumajandustooteid vaatamata sõjale.

Venemaa on ähvardanud, et nad ei pikenda lepet.

Lukašenko hinnangul võiksid Ukraina rahukõnelused jätkuda sügisel

Valgevene režiimi juhi Aleksandr Lukašenko hinnangul võiksid Ukraina rahukõnelused jätkuda sügisel.

"See on võimalik. Võib-olla see juhtub, kui mitte septembris, siis veidi hiljem. Ma parem ei avaldaks mingit informatsiooni, kuid eurooplased, Prantsusmaa ja Saksamaa, on hakanud sellest rääkima," vahendas neljapäeval Lukašenko sõnu ajakirjanikele riiklik uudisteagentuur BelTa.

"Eurooplased saavad sellest sõjast kõige suuremad ainelist kahju. Ainult üks riik saab kasu," väitis ta.

Lukašenko märkis, et paljud riigid on pakkunud end konflikti vahendajaks. Minsk ei saa aga vahendaja olla, kuna konflikt leiab aset "ühises slaavi kodus", mille osa on ka Valgevene, lausus ta.

"Ma ei ole end kunagi vahendajana näinud. Ma usun, et konflikt leiab aset meie kodus. Üldiselt võttes on Ukraina, Valgevene ja Venemaa samas paadis või sama paat, ja sellest lähtudes tuleb meil edasi liikuda," lausus ta.

Vene väed ründasid Lvivi rakettidega

Venemaa väed ründasid neljapäeva varahommikul Lääne-Ukrainas asuvat Lvivi rakettidega. Ukraina teatel ründas Venemaa Lvivis asuvat taristut.

"Vene rakett tabas Lvivis asuvat kortermaja. Puhkes tulekahju, mis kiiresti kustutati," teatas piirkonna kuberner. 

President Volodõmõr Zelenski lubas neljapäeval Venemaale anda "käegakatsutava vastuse" seoses raketirünnakuga Ukraina lääneosas Lvivis asuvale korterelamule, kus hukkus vähemalt neli ja sai vigastada kümmekond inimest.

"Kahjuks on haavatuid ja surnuid. Vaenlase jaoks järgneb kindlasti vastus. Käegakatsutav vastus," teatas Zelenski.

Lukašenko: Wagneri juht Prigožin on endiselt Venemaal

Vene erasõjaväe Wagner juht Jevgeni Prigožin on endiselt Venemaal, väitis Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko neljapäeval, seda vaatamata Kremliga sõlmitud leppele pärast eelmise kuu lõpus katsetatud mässu, mis näeb ette tema Valgevenesse kolimist.

"Mis puudutab Prigožinit, siis ta on Peterburis. Ta ei ole Valgevenes," väitis Lukašenko välismaa meediaväljaannete ajakirjanikele.

Lukašenko väitel ei ole Valgevenesse veel tulnud ka Prigožini palgaarmee Wagner võitlejad, kellele Kreml seda ebaõnnestunud mässus osalemise eest pakkus.

Valge Maja: USA jälgib olukorda Zaporižžjas suure tähelepanuga

USA jälgib hoolikalt olukorda Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja tuumajaama ümber, kinnitas kolmapäeval Valge Maja kõneisik Karine Jean-Pierre. 

"Jätkame Zaporižžja tuumajaama olukorra tähelepanelikku jälgimist ja oleme seda teinud hetkest, mil venelased tuumarajatise okupeerisid," rääkis pressiesindaja.

Ukraina kutsus varem rahvusvahelist kogukonda vastama nende sõnul Venemaa sõjalisele eskaleerimisele Kremli väeüksuste kontrollitavas Zaporižžja tuumaelektrijaamas, millest on kujunenud üha kasvavate pingete peamisi tulipunkte Moskva ja Kiievi vahel.

IAEA teatas kolmapäeval, et pole leidnud Zaporižžja tuumajaamas mingeid märke mineerimisest. 

Kreml väitis kolmapäeval et Ukraina võib plaanida provokatsiooni Zaporižžja tuumajaamas.

USA mõttekoja Sõjauuringute Instituudi (ISW) hinnangul püüab Vene pool eeldatavalt süüdistada Ukrainat vastutustundetus tegevuses Zaporižžja tuumajaama ümber, et luua alus nn rünnakuks võõra lipu all.

Vene vägede poolt okupeeritud Makijivkas puhkes suur tulekahju

Venemaa poolt okupeeritud Makijivkas läks põlema kütusehoidla. Makijivka võimud väitsid, et tulekahju puhkes Ukraina vägede rünnaku tõttu. Võimude teatel jäid naaberküla elanikud ilma elektrita. Makijivka asub Donetski oblastis, vahendas The Kyiv Independent. 

Stoltenberg: Valgevenesse jõudis vaid väike arv Wagneri võitlejaid

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval, et vaatamata kuuldustele Vene erasõjafirma Wagneri kolimisest Valgevenesse, saabus riiki vaid väike arv Jevgeni Prigožini palgasõdureid.

"Oleme näinud mõningaid ettevalmistusi Wagneri paigutamiseks ja majutamiseks, kuid hetkel ei ole neid kuigi palju näha olnud. Loomulikult jälgime Valgevenes toimuvat tähelepanelikult," rääkis Stoltenberg intervjuus väljaandele Politico.

NATO peasekretäri sõnul jätkavad Wagneri palgasõdurid Aafrikas tegutsemist. Samal ajal on Stoltenbergi andmetel osa võitlejaid endiselt Ukrainas, kuid mitte rindel.

Lisaks avaldas Stoltenberg arvamust, et viimaste sündmuste tagajärgede kohta Wagneri jaoks on veel vara teha lõplikke järeldusi.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 600 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 232 300 (võrdlus eelmise päevaga + 600);

- tankid 4068 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 7932 (+15);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 309 (+0);

- suurtükisüsteemid 4310 (+22);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 657 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 404 (+9);

- operatiivtaktikalised droonid 3635 (+21);

- tiibraketid 1264 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6888 (+23);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 605 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.