Oluline 19. juulil kell 22.10:

- Kiiev tahab luua viljatarnete jaoks ühispatrulli Musta mere riikidega;

- USA teatas uuest 1,3 miljardi dollarilisest julgeolekupaketist Ukrainale;

- Moskva: Ukrainasse liikuvaid laevu käsitletakse sõjatehnika vedajatena;

- Podoljaki sõnul on Ukrainal vaja mitusada tanki ja kümneid F-16 hävitajaid;

- Venemaa teatel on Vene väed Harkivi oblastis kilomeetri jagu edasi tunginud;

- Kiievi teatel hävis rünnakus Odessale 60 000 tonni vilja;

- Venemaa ründas öösel taas Odessat;

- Maljar: Ukraina sai Kupjanski suunal initsiatiivi tagasi;

- Ukraina teatas edukast operatsioonist Krimmis;

- Brii välisluure MI6 juht kutsus Vene kodanikke, kes ei nõustu Venemaa agressiooniga Ukrainas, koostööle, et aidata sõjale lõpp teha;

- Poola võimud avastasid riigi ajaloo suurima Vene spioonivõrgustiku, mis valmistus õhkima Ukrainasse relvade ja humanitaarabiga saadetavaid ronge;

- Saakašvili: Putin kavandas sissetungi Ukrainasse juba 2004. aastal;

- Kiiev: Vene droonid sisaldavad läänest pärit komponente.

Kiiev tahab luua viljatarnete jaoks ühispatrulli Musta mere riikidega

Kiiev tahab luua Musta mere riikidega ühise sõjaväepatrulli teraviljaekspordi võimaldamiseks Ukraina sadamatest pärast Venemaa lahkumist viljaleppest, ütles kolmapäeval Ukraina presidendi abi Mõhhailo Podoljak.

"Läbirääkimised käivad kõigil tasanditel. Siia tuleks lisada ÜRO mandaat, et luua sõjaväepatrull, mis hõlmaks selle piirkonna riike, näiteks Türgit, Bulgaariat ja teisi," ütles Podoljak usutluses AFP-le.

USA teatas täiendavast julgeolekuabist Ukrainale

USA teatas, et annab Ukrainale täiendava julgeolekupaketi. Abi maht ulatub 1,3 miljardi dollarini (1,2 miljardit eurot) ning sisaldab muu hulgas õhutõrjevahendeid ja laskemoona.

"See teadaanne tähistab lepingute sõlmimise protsessi algust, et pakkuda Ukrainale täiendavaid prioriteetseid võimeid," seisis Pentagoni kolmapäevases avalduses.

Moskva: Ukrainasse liikuvaid laevu käsitletakse sõjatehnika vedajatena

Venemaa teatas kolmapäeval, paar päeva pärast teraviljaleppest lahkumist, et hakkab käsitlema kõiki Ukraina Musta mere sadamatele lähenevaid kaubalaevu kui võimalikke sõjavarustuse vedajaid.

"Alates 20. juuli 2023 südaööst Moskva aja järgi hakatakse kõiki Ukraina sadamate poole seilavaid laevu käsitlema kui võimalikke sõjavarustuse vedajaid," teatas Vene kaitseministeerium avalduses.

"Nende laevade lipuriike hakatakse pidama Ukraina konflikti osalisteks Kiievi režiimi poolel," öeldi avalduses.

Podoljak: Ukrainal on vaja veel mitusada tanki ja kümneid F-16 hävitajaid

Ukraina relvajõududel on vaja veel 300 soomusmasinat ja 80 F-16 hävitajat, et kiirendada Vene okupatsioonivägede tõrjumist riigi lõuna- ja idaosast, ütles kolmapäeval Ukraina presidendi abi Mõhhailo Podoljak.

"Loomulikult on meil vaja täiendavaid soomusmasinaid, ennekõike 200-300 tanki," ütles Podoljak AFP ajakirjanikele Kiievis.

"Meil on vaja ka 60-80 F-16 lennukit, et katta korralikult taevast, seda eriti rindejoone lähedal asuvatel aladel," lisas ta.

Podoljak tõdes ka, et Ukraina relvajõudude läinud kuul alanud vastupealetung okupeeritud alade vabastamiseks Venemaa kontrolli alt kujuneb pikaks ja raskeks.

"Kahtlemata kujuneb see operatsioon parajalt raskeks ja pikaks ning võtab palju aega. Kuid Venemaal ei ole samal ajal vahendeid initsiatiivi haaramiseks. See on juba ilmselgeks saanud," ütles ta.

Venemaa väitel on Vene väed Harkivi oblastis kilomeetri jagu edasi tunginud

Venemaa väitis kolmapäeval, et tema väed on Kirde-Ukrainas Harkivi oblastis kilomeetri jagu edasi tunginud.

"Vene üksuste viimase päeva edenemine on üle kilomeetri sügavuses ja kuni kaks kilomeetrit piki rinnet. Edasi tungivad üksused vallutasid Moltšanovo raudteejaama Harkivi oblastis," ütles kaitseministeerium.

Kiiev: rünnakus Odessale hävis 60 000 tonni vilja

Venemaa hävitas kolmapäevaöiste rünnakutega Odessa sadama ümbrusse 60 000 tonni ekspordiks mõeldud vilja, teatas Kiiev kolmapäeval, süüdistades Moskvat viljaterminalide tahtlikus sihikule võtmises.

"(Odessa lähedal) Tšornomorski sadamas hävitati 60 000 tonni vilja," teatas Ukraina põllumajandusministeerium ja lisas, et vili pidi saadetama viljakoridori kaudu välja juba 60 päeva eest.

Venemaa ründas öösel taas Odessat

Venemaa korraldas ööl vastu kolmapäeva taas rünnaku Odessale. Ukrainska Pravda teatel oli linnas kuulda plahvatusi.

Kuberner Oleh Kiper nimetas Venemaa õhurünnakut massiivseks. Ukraina meedia teatel ründas Venemaa Odessat rakettide ja droonidega.

 Ööl vastu kolmapäeva anti õhuhäire enam kui kümnes Ukraina oblastis.

Ukraina teatas, et tulistas riigi pihta saadetud 63 Vene raketist ja droonist alla 37. Ukraina teatas, et tulistas alla 14 tiibraketti Kalibr ning 23 ründedrooni, vahendas The Guardian. 

Õhujõud teatasid, et Venemaa ründas öiste rünnakute käigus kriitilist taristut ja sõjalisi objekte. Venemaa rünnakute peamine sihtmärk oli Odessa piirkond. 

Venemaa ründas Odessat ka teisipäeval. Ukraina teatel kahjustas siis Venemaa rünnak Odessa sadamataristut. 

Odessas asuvad terminalid etendasid keskset rolli Ukraina teravilja eksporti võimaldanud leppes Moskva ja Kiievi vahel. Lepe aegus paar päeva tagasi, kui Venemaa keeldus seda pikendamast.

Maljar: Ukraina sai Kupjanski suunal initsiatiivi tagasi

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas esmaspäeval, et Ukraina sai Kupjanski suunal initsiatiivi tagasi, vahendas The Kyiv Independent.

"Venemaa pealetung Lõmani ning Kupjanski suunal pole olnud edukas," ütles Maljar.

Ukraina relvajõudude Ida väerühma pressiesindaja Serhi Tšerevatõi teatas juba esmaspäeval, et Venemaa on Kupjanski piirkonda koondanud ligi 100 000 sõdurit, 900 tanki, 555 suurtükisüsteemi ja 370 mobiilset raketilaskesüsteemi (MLRS).

Okupeeritud Krimmis läks põlema Vene laskemoonaladu

Moskva poolt ametisse pandud Krimmi kuberner Sergei Aksjonov väitis, et polügoonil puhkes suur tulekahju. Aksjonov teatas, et võimud plaanivad evakueerida üle kahe tuhande inimese. Telegrami kanalid teatasid, et põlema läks laskemoonaladu, vahendas Reuters. 

Ukraina teatas edukast operatsioonist Krimmis

Ukraina teatas kolmapäeval oma relvajõudude edukast operatsioonist annekreeritud Krimmi poolsaarel, kus tulekahju sõjaväe harjutusväljakul on sundinud evakueerima üle 2000 tsiviilisiku.

"Okupeeritud Krimmis viidi läbi edukas operatsioon. Vaenlane varjab kahju ulatust ja inimjõu kaotuse suurust," ütles Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov.

Briti välisluure kutsub sõjavastaseid venelasi koostööle

Ühendkuningriigi välisluure MI6 juht Richard Moore kutsus Vene kodanikke, kes ei nõustu Venemaa agressiooniga Ukrainas, koostööle, et aidata sõjale lõpp teha.

"Olles olnud tunnistajaks oma juhtide äraostetavusele, sisetülidele ja hingetule ebakompetentsusele, maadlevad paljud venelased samade dilemmadega nagu nende eelkäijad 1968. aastal," ütles Briti saatkonnas Prahas esinenud Moore.

Briti luurejuht Prahas võrdles praegust olukorda Ukrainas 1968. aasta Praha kevadega, mil Nõukogude Liit pööras liberaalsed reformid tagasi ning misjärel paljude tollased Nõukogude kodanikud otsustasid alustada vastutegevust Nõukogude režiimi kukutamiseks.

"Kutsun neid tegema seda, mida paljud teised on viimase 18 kuu jooksul teinud ja meiega jõud ühendama. Meie uksed on alati avatud... Meie juures on nende saladused kaitstud ja koos töötame selle nimel, et verevalamine lõpetada," rääkis MI6 juht.

Kommenteerides olukorda Venemaal, ütles Moore, et tema hinnangul on president Vladimir Putin surve all.

Samuti rääkis MI6 juht, et on optimistlik Ukraina eduvõimaluste suhtes sõjas Venemaaga.

Meedia: Poola paljastas Ukraina ronge õhkida plaaninud Vene spioonid

Poola sisejulgeoleku agentuur ja peaprokuratuuri Lublini osakond avastasid Poola ajaloo suurima Vene spioonivõrgustiku, mis valmistus õhkima Ukrainasse relvade ja humanitaarabiga saadetavaid ronge, teatas ajaleht Gazeta Polska.

Kinni peetud 15 inimese seas oli nii Vene, Valgevene kui ka Ukraina kodanikke. Nad allusid Vene sõjaväeluurele GRU, said oma ülesanded otse Moskvast ning pidid saama tasu oma tegevuse eest peamisel krüptovaluutas, kirjutas leht.

Just oht, et grupp oleks jõudnud juba oma esimesed rünnakuid toime panna, andis Poola eriteenistusele aluse nende kinnipidamiseks. "Seepärast toimusidki esimesed arestid praegu. Risk oli liiga suur, et oleks saanud jätkata ainult selle grupi jälgimisega," ütles anonüümsust palunud allikas ajalehele.

Lehe andmeil oli grupp suhteliselt uus, see moodustati alles 2023. aasta alguses.

Saakašvili: Putin kavandas sissetungi Ukrainasse juba 2004. aastal

Gruusia endine president Mihheil Saakašvili ütles Briti ajalehes The Times teisipäeval avaldatud avalikus kirjas, et Venemaa autoritaarne riigipea Vladimir Putin kavandas sissetungi Ukrainasse juba 2004. aastal.

Saakašvili märkis vanglahaiglast väljasmugeldatud kirjas, et Vene president rääkis oma territoriaalsetest ambitsioonidest juba nende esimesel kokkusaamisel Kremlis. "Kõigest, mida ta praegu teeb, rääkis ta mulle enam-vähem selgelt meie esimesel kohtumisel," kirjutas Saakašvili. 

Pärast seda külastas Saakašvili Saksamaad, kus rääkis asjast kantsler Gerhard Schröderile, kes ei paistnud olevat sellest häiritud, vaid "teavitas viivitamatult Putinit".

Schröder on Venemaa sissetungi algusest saadik olnud tugeva kriitika all, kuna on keeldunud Venemaa presidenti hukka mõistmast ja säilitab sidemeid mitme Vene energiafirmaga.

Saakašvilile pole Venemaa agressioon võõras, tema kommentaarid tulevad umbes 15 aastat pärast seda, kui Vene väed Gruusiasse tungisid, jõudes 32 kilomeetri kaugusele Thbilisist. 

Ekspresidendi sõnul jätkas ta lääne poliitikute hoiatamist Vene Föderatsioonist tuleva ohu eest ka pärast 2008. aasta Gruusia sõda, kuid need ei reageerinud. "Kui ma läänt Putini eest hoiatasin, ignoreeriti mind kui ebastabiilset ja kibestunud hullu," lisas Saakašvili.

Hispaania saadab Ukrainasse neli Leopard 2 tanki, relvi ja laskemoona

Hispaania kaitseminister Margarita Robles teatas kolmapäeval nelja viimase, seni tarnimata tanki Leopard ning uue partii kergrelvade ja suurekaliibrilise laskemoona saatmisest Ukrainasse.

Lisaks neljale viimasele tankile Leopard 2A4 saadetakse Ukrainasse pärast asjakohast kapitaalremonti ka kümme soomukit ja mitu soomusmaasturit, kergveokeid ja kiirabiautosid.

Hispaania saatis aprilli alguses Ukrainasse esimesed kuus Leopard 2 tanki.

Kiiev: Vene droonid sisaldavad läänest pärit komponente

Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak ütles esmaspäeval, et üks Mõkolajivi kohal alla tulistatud droon oli valmistatud läänest ja Aasiast pärit komponentidest. Jermaki sõnul peab lääs Moskva-vastaseid sanktsioone karmistama veelgi, vahendas The Kyiv Independent.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 239 480 (võrdlus eelmise päevaga +470);

- tankid 4123 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 8059 (+8);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 310 (+0);

- suurtükisüsteemid 4573 (+31);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 689 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 430 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 3885 (+46);

- tiibraketid 1279 (+6);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7105 (+19);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 683 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.