Sõda on kestnud varsti poolteist aastat ning loomulikult see rõhub Ukraina inimesi, sõnas Maasikas. "Samal ajal ukrainlaste tahe, otsustuskindlus see sõda ära võita on püsiv. 97 protsenti inimestest usub, et Ukraina võidab selle sõja ja peaaegu sama palju ukrainlastest ütleb, et mitte mingeid territoriaalseid järeleandmisi Venemaale teha ei tohi."

See annab jõudu ka riigi poliitilisele juhtkonnale, kuid demokraatlikus riigis ka kohustab juhtkonda otsima sõjalist lahendust, märkis Maasikas.

Vilniuse tippkohtumisele olid ootused Ukrainas suured ning natuke räägib see Maasika sõnul ka Ukraina välispoliitikast.

"Zelenski püüdis NATO liikmesuse avaldusega korrata sama edu, mis tal õnnestus Euroopa Liidu liikmesuse avaldusega," rääkis Maasikas. "Enne 24. veebruari möödunud aastal ei olnud mitte mingit valmisolekut seda arutadagi, aga näe, õnnestus. Prooviti samasugust julgustükki ka NATO-ga, seal päris nii ei läinud."

Maasika sõnul ei olnud tippkohtumine ukrainlaste jaoks kaugeltki mitte ebaõnnestumine.

Odessa ja jõesadamate rünnakutega näitab Venemaa Maasika sõnul üheselt, et nad lahkusid viljaleppest kohe, kui nad said seda endale lubada. "Nad said seda endale lubada, sest uute Onyx tüüpi rakettidega, mida nad pole seni nii laialt kasutanud, saavad Ukraina Musta mere sadamate taristut rünnata ja sellega annavad sõnumit, et ärgu keegi isegi mõelgu - nii Ukrainas kui ka Türgis on olnud mõtteid, et teeme edasi, kas nad ikka hakkavad viljalaevu ründama. Venelased on nüüd üsna selgeks teinud, et ärge proovige seda riski võtta."

Vilja väljaveo jätkamine senisel viisil nõuaks Maasika sõnul suurt julgust.

"Ukraina peamine ekspordiartikkel on põllumajandussaadused, eriti vili, viljatooted. Euroopa Liit ja Ukraina naaberriigid on tohutult pingutanud, et maitsi vilja välja vedada. Selles on saavutatud olulisi edusamme, aga see on igal juhul kallim ja piiritaristu ei ole selleks ette nähtud, see pärsib ka Ukraina muud eksporti," rääkis Maasikas.

Maasika sõnul oli väga paljulubav tee mööda Doonaud, mis kasutab osaliselt ka Rumeenia taristut. "Sellele nüüd venelased andsid täna öösel hoiatuse, sihtides Ukraina Doonau sadamaid ja sel on väga oluline mõju Ukraina majandusele," ütles ta.

Välispartnerid maksavad Maasika sõnul praegu poole Ukraina riigi eelarvest. "See abi on väga märkimisväärne, see tegelikult hoiab seda riiki ja majandust toimimas," rääkis ta.

Maasikas ütles, et Ukraina on teinud suuri ja otsustavaid samme korruptsiooni vähendamiseks ning korruptsioonist on saanud väga ebapatriootlik nähtus.

"Suhtumine korruptsiooni on sõja ajal tugevalt muutunud. See ei tähenda, et korruptsioon oleks Ukrainast ära kadunud, ei ole. Aga suur otsustamise koht ja suur murrang oli selle aasta alguses, kui üldiselt väga üksmeelne, patriootlik ja "oma riigist praegu halba ei räägi" Ukraina ajakirjandus tegi läbi väga tõsise mõttekoha, kui avastati korruptsioonijuhtum kaitseministeeriumis sõdurite toiduga - kas tulla sellega välja või mitte. See avalikustati ja valitsus võttis päris järske meetmeid. See näitab ka Ukraina demokraatliku ühiskonna elujõulisust. Mina olen lootusrikas selles, mis puudutab edasist korruptsiooniga võitlemist Ukrainas," ütles ta.