Rail Baltic: tõenäosus aastal 2030 rongiga Pärnusse jõuda on 70–80 protsenti

Rail Baltic Estonia hinnangul on praegu veel kõrge, 70–80-protsendiline tõenäosus, et aastaks 2030 valmib Tallinna ja Pärnu vaheline rongiliin. Sealt edasi Riiga suunduva raudtee ehitustöödega aastaks 2030 valmis saamise tõenäosus on madalam.
Möödunud reedel väljastas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet esimese ehitusloa Rail Balticu põhitrassile. 9,4-kilomeetrisel lõigul on praegu käimas ehitushange ja tööd peaksid muldkeha ja raudteealuse ehitamiseks hakkama tuleval aastal. Seni on Rail Balticu jaoks ehitatud Eesti loodusesse erinevaid ökodukte ja sildu.
Praeguseks Eesti osas maksumuselt 1,8 miljardi euroni kerkinud raudteeprojekti praegune valmimistähtaeg on lükkunud aastani 2030. Aga kas rongid reaalselt aastal 2030 kuskil veel sõitma hakkavad, ei ole päris kindel.
Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets ütles, et tehnilise hakkamasaamisega on päris lihtne, ehitustööd sujuvad tavaliselt etteaimatavalt, kuid küsimus on just selles, millal nendega saab pihta hakata.
Kui pikalt on Rail Balticu puhul suureks probleemiks olnud projekteerimine, siis Salometsa sõnul on praeguseks mure leevenemas.
"Sellel pudelikaelal oli vahepeal täiesti kork ees. Tänaseks on see kork eest ära võetud, projektlahendusi laekub. Me saame hanked välja kuulutada, aga ega seda nüüd sellisel tasemel, nagu algselt neid ootuseid juhiti, sellisel tasemel projekte ei laeku," ütles Salomets.
"Jõudluse küsimus on. Pudelikael on lahenenud, aga mitte lõpuni. Aga vähemasti plaani saab teha, mõistlikult saab riske juhtida ja ka ühisettevõttega saab teha kokkuleppeid. Kui ei laeku, on teine plaan ja liigume teistmoodi edasi," rääkis Salumets.
Teine küsimus on põhitrassi hangetega, kuidas neid õnnestub teha ja kui paljud neist võiksid vaidlustesse sumbuda. Rail Balticu Ülemiste hankel kestsid vaidlused kolm kuud, millest lähtuvalt on Salomets üsna entusiastlik.
"Ma ei taha küll ära sõnada. Seni on ikkagi see määr võrdlemisi väike, aga jällegi teistpidi, need suured hanked, põhitrassi esimesed hanked, me avame siin septembris. Eks me siis näeme, aga jah, ei taha kuidagi hakata ise kurja karja kutsuma. Teistpidi ma julgen arvata, et kuna turg päriselt tahab ehitada, sest turul mahud on vähenenud, et siis ka keskendutakse ehitamisele, mitte vaidlemisele," märkis Salomets.
Kuigi põhitrassi lõigud jaotab Rail Baltic hankesse minnes juppideks, on need kõik vaja valmis saada enne, kui raudtee pealisehitust rajama hakatakse. Tehnoloogiliselt on nii mõistlik. Ei tasu hakata liipreid paigaldama mõne kilomeetri kaupa. Seega, kui pealisehituse jaoks läheb umbes kaks aastat, siis tähtaegseks valmimiseks peavad muud tööd 2027. aasta kandis valmis saama.
Lätil ja Leedul Salometsa sõnul Eestist suuremaid riske üleval ei ole, mistõttu nende territooriumil Rail Balticu valmimise tehnilistesse muredesse takerdumise tõenäosus on madalam. Samas lisaks tehnilistele probleemidele võib raudtee valmimisele takistuseks saada ka rahastuse mured.
Euroopa Liidu eelarveperiood lõppeb aastaga 2027 ja tõenäoliselt taotlusvoorude rahalised mahud vähenevad just nendel aegadel, kui Rail Balticu rahavajadus on kõige suurem. Suurimad kulud on praegu prognoositud aastatesse 2025–2028, mil igal aastal tuleks ainuüksi Eesti territooriumil raudteed ehitada enam kui 300 miljoni euro eest aastas.
Kui Euroopa Liidust ei õnnestu igal aastal vajalikus summas ehituseks raha saada, siis võib projekti valmimine just rahapuuduse tõttu venida. Näiteks oodates uue eelarveperioodi vahendite vabanemist või uusi rahastusvoorusid.
"Hästi lihtsalt öeldes, riigi äriühing ei saa minna tehingutesse, kui ei ole olemas vastavat rahastusotsust. Kui need voorud on seal perioodi lõpus väiksema mahuga, siis saab minna väiksematesse arvudesse tehingutesse ehk teha vähem kilomeetreid. See ei tähenda seda, et üldse ei ehita, aga vahepeal ehitusmahtu võib-olla on tarvis teha vähem."
Kuigi riske on mitu, hindab Salomets, et Tallinna-Pärnu liini aastaks 2030 valmis saamise tõenäosus on 70–80 protsenti. "Isegi rahastamispõhises graafikus ma julgen seda kõrgeks hinnata," märkis Salomets.
Omaette teema on Pärnu planeeringutega. Lõuna-Pärnumaal on nimelt keskkonnamõjude hindamise läbiviimine erinevatel põhjustel veninud ja kui seda ei ole, ei saa ka raudteed ehitada.
"Pärnus-Riia puhul üks asi on nüüd see rahastamisgraafiku riskid ja teine on Lõuna-Pärnumaa planeerigu risk. Seal, ma ütleks, isegi planeeringu ajakavast tulenev risk on kõrgem," märkis Salomets. Kui aastaks 2025 seal ehitama hakata ei saa, siis lihtsalt ei ole Salometsa sõnul võimalust, et see aastaks 2030 valmis saaks ja rongiga Riiga saamine võiks mitu aastat venida.
Kui aga Pärnumaal asjad venima jäävad, hindab ta, et on jätkuvalt võimalik ka aastaks 2030 panna liiprid maha ja rong käima vaid Tallinna ja Pärnu vahel.
Toimetaja: Huko Aaspõllu