Sel nädala tuli teade, et Hiiu staadioni kauaoodatud renoveerimine algab sel sügisel, sest uuenduse esimese etapi eest vastutav EJL sai väljaku suurendamiseks normaalmõõtmetesse ja kunstmuru väljavahetamiseks ehitusloa. Lisaks tehakse korda treeningväljak.

Hiiu staadioni renoveerimine on seotud kolm aastat tagasi jalgpalliliidus ja Tallinna linnavalitsuses tehtud otsustega. Kõigepealt otsustas EJL, et võtab jalgpalliklubi FC Flora kohustused Tallinna linna ees enda kanda ning tasub linnale 2001. aastast pärit võlad. Seejärel sõlmisid linn ja EJL kokkuleppe, et EJL investeerib Flora ülevõetud võlgnevuse ehk umbes 1,6 miljonit eurot Tallinnale kuuluvatesse jalgpallistaadionitesse.

Hiiu staadioni renoveerimise esimesse etappi investeerib EJL 650 000 eurot.

Tallinna abilinnapea Tiit Terik ütles ERR-ile, et Hiiu staadioni remont on EJL-i üks võimalus võlga linna ees vähendada. Lisaks on olemas seni allkirjastamata heade kavatsuste kokkulepe EJL-i ja staadioni rentniku Nõmme Kaljuga, kus on kirjas, et vähemalt järgmisel 10 aastal peaks Hiiu staadion jääma jalgpalli kätte; seda, et see peaks olema kindlasti ühe klubi käsutuses, seal kirjas pole.

Linn pole heade kavatsuste kokkulepet seni veel allkirjastanud, sest Teriku sõnul oli seal nüansse, millega linn täiesti nõus pole.

Jalgpalliliit on kinnitanud Soccernetile, et esimese etapi tööd saavad valmis sel aastal.

Eva Nõmme EJL-i avalikest suhetest ütles ERR-ile, et remonditööde hind saab tõenäoliselt olema väheke rohkem kui 650 000 eurot.

"Ehitusega soovime lõpuni jõuda enne külma tulekut, kuid graafik selgub lähiajal, sest ehitusloa taotlemise protsess võttis üle poole aasta aega ja seetõttu tuleb graafik üle vaadata," lausus ta.

Kuidas EJL tasub Tallinnale ülejäänud, pea miljonieurose võla, pole praegu veel selge, lisas Nõmme. Lepingu järgi peab selle summa eest tegema investeeringud Tallinna jalgpallitaristusse.

Kalju pääseb kevadel koju

Nõmme Kalju on vajalikke töid oodanud kolm aastat. Praegu peab Kalju kodumänge Kristiine linnaosas asuval TNTK staadionil.

Klubi omanik Kuno Tehva ütles ERR-ile, et uudis on rõõmustav ja varakevadel, kui algavad uue hooaja Premium liiga mängud, saab Kalju need pidada juba Hiiul. "Fännid, kes on juba lootust kaotamas, saavad taas kodus meile kaasa elada," lausus ta.

Tehva sõnul on Hiiul mängides Kalju mängude keskmine publikuarv poole tuhande juures, suuremate mängude puhul tuhat.

Rendileping linnaga lõppeb Kaljul selle aasta lõpuga ning siis järgneb uue rentniku leidmiseks konkurss. Tehva sõnul ollakse optimistlikud, et Kalju võidab konkursi, sest tegu ongi ajalooliselt Kalju kodustaadioniga.

Teriku sõnul on Tallinna jaoks oluline, et staadioni rentnikuks saaks kogukondlik jalgpalliklubi, kellel oleks laste ja noorte treeninggrupid ja mis oleks ajalooliselt piirkonnaga seotud.

Linn teise ja kolmanda etapi ehituseks lubadusi ei anna

Kuigi väljak ja muru saavad korda, vajavad remonti ka tribüünid ja staadioni peahoone ehk renoveerimisel on ette nähtud ka teine ja kolmas etapp. Seda praeguse seisuga EJL ei rahasta ning raha peavad leidma linna ja Nõmme Kalju.

Teriku sõnul pole praegu mingeid otsuseid tehtud ning linn ei hakka ei Kaljule ega jalgpalliliidule lubadusi andma, sest staadion kuulub ikkagi linnale.

"Linn ei sea ühtegi kindlat ajaraami, et tribüüne ja hooneid ehitada ja teha jalgpalliliidu soovitud mahus investeeringuid. Linn kavandab oma tegevusi oma objektidel ise ega võta seal kohustusi kolmandate osapoolte ees. Näeme küll, et seal on vaja teha teatud töid, aga see ei tähenda, et me enda objektidel teiste ees kohustusi võtaksime," lausus abilinnapea.

Tehva sõnul on Kalju kindlasti nõus teatud tingimustel järgmistesse etappidesse rahaga panustama, kuid praegu pole midagi konkreetset ei linna ega EJL-ga arutatud.

EJL-i võlad pärit aastast 2001

FC Flora võlad Tallinna linnale tekkisid samal aastal, mil Lilleküla staadion avati ehk aastal 2001. FC Flora ja Tallinn sõlmisid aprillis 2001 lepingu, kus üks punkt nägi ette jalgpalliklubi kohustuse võõrandada Tallinna linna poolt Lilleküla staadioni teede ja tehnovõrkude rajamisel summas 9,98 miljonit Eesti krooni tehtud investeeringutele vastav mõtteline osa staadioni kinnistut koormavast hoonestusõigusest Tallinna linnale.

FC Flora ja Tallinna linn sõlmisid sama aasta augustis Lilleküla staadioni aktsiate ostu-müügi raamlepingu, mille alusel kandis Tallinna linn omandatavate aktsiate eest jalgpalliklubile ettemaksuna 15 miljonit Eesti krooni.

Kahe sõlmitud lepingu kogusumma oli seega 24,98 miljonit krooni ehk ligikaudu 1,6 miljonit eurot.

Peale vaidlusi Flora ja linna vahel sõlmiti 2006. aastal kokkulepe, milles Flora tunnistas oma kohustust tagastada Tallinna linnale aktsiate omandamiseks tehtud ettemaks ja kompenseerida muud linna tehtud investeeringud kogusummas 24, 98 miljonit Eesti krooni. Lepingu aegumistähtaega hakati arvestama 30. mail 2010 ning selle kestvuseks oli kümme aastat.

2020. aasta mais sõlmitud kokkuleppe järgi kohustus jalgpalliklubi maksma Tallinna linnale 1,59 miljonit eurot hiljemalt viie aasta jooksul. Jalgpalliliit võttis 4. juuli otsusega võla enda kanda.

Peale valmimist 2001. aastal on ka riik Lilleküla staadioni arendamist finantseerinud. 2015. aasta septembris otsustas valitsus eraldada riigieelarvest viis miljonit eurot Lilleküla jalgpallistaadioni juurdeehitise rajamiseks, mis suurendas istekohtade arvu 15 000-ni ja võimaldas seal korraldada 2018. aasta UEFA Superkarika finaalmängu. 

Eesti valitsus soetas 2004. aastal 70,5 miljoni krooniga 35 protsenti Lilleküla staadionist, kuid 2006. aastal ostis FC Flora riigi osaluse uuesti välja. Praegu kuulub staadion Eesti jalgpalli liidule.