Peaminister Kaja Kallas (RE) saatis esmaspäeva õhtul komisjonile laenulepingu, mis puudutab laenu andmist Arvo Halliku ettevõttele Novaria Consult. Millise hinnangu saate anda sellele korruptsioonivastase erikomisjoni liikmena?

Laenuleping tundub olema nii nagu laenulepingud ikka, aga võib-olla see, mida, mida ka peaminister eile komisjonis ei rääkinud, et sellel laenulepingul on ka kaks lisa, milles ei ole ju mitte midagi problemaatilist. Aga imelik on, et sellistest detailidest ei räägita. Ja ka eile peaminister mitmel korral ta igale küsimusele vastas küsimusega, et mida te uurite. Aga kui on ammendavad vastused, siis ei olekski täiendavaid küsimusi vaja.

Võib-olla problemaatiline on see, et see leping on sõlmitud vahetult enne sõja algust, mis on sellise märgilise tähendusega. Kui peaminister on öelnud, et usaldus temal abikaasaga on suur, siis see, millest see skandaal lahvatas
ja see probleem, siis need on kuidagi liiga tähenduslikud daatumid, et see laenulepingu sõlmimise aeg jääb vahetult enne sõjaperioodi algust.

Ja laenulepingu järgi ei oleks pidanud selle tagasimaksetega kiirustama. Kusagil ei ole ka loomulikult öeldud, et laenu ei võiks tagasi maksta kiiremini. Kahjuks selle kohta meil mitte mingeid dokumente ei ole, et millal see laen peaministri poolt Novaria Consultile üle kanti. Ja ka selle kohta tõendusi maksekorralduste näol, et millal ja millistes summades see tagasi on laekunud, ka seda meil ei ole. Meil on olemas laenuleping. Teatavad teatavad küsimused on endiselt õhus.

Mis kuupäeval see laenuleping siis vormistati?

Kuna see leping koosneb kolmest osast, siis need on toimunud erinevatel aegadel, aga ma arvan, et nende faktide kohta on mõistlik pärida
peaministrilt endalt.

Mida siis sellest asjaolust peaks välja lugema, et vahetult enne sõda see laenuleping sõlmiti, nagu te ütlesite?

Mida varasemalt on öeldud ja mida peaminister on öelnud, et ta ei tea midagi nendest äridest, millega abikaasa tegeles. Meil endiselt on teadmata
ja siin lepingus ei ole ka kirjas, milleks seda laenu kasutada saab. See on kõik lahtine.

Ja teine asi on see, et samal ajal toimus peaministri visiit sellesse grupi peaettevõttesse Metaprinti. Kõik need jäävad ühte perioodi. Võibki olla, et see kõik oli juhus, aga kui see kõik juhus oli, siis oleks pidanud ka selle algusest peale ära rääkima,

Aga kindlasti poliitikas on seda paranoilist olukorda rohkem, aga täna tagantjärgi vaadates see jääb kõik ühte perioodi.

Mis komisjoni vaates nüüd selle teemaga edasi saab? Kas mingi täiendav istung on juba kokku lepitud?

Ei, meil veel kokku lepitud ei ole. Eks tulebki nüüd saada osapooltelt täiendavat informatsiooni. Rahade liikumise kohta tegelikult endiselt mingit ülevaadet komisjonil ei ole. Meil on olemas laenuleping, aga millal ja kuidas rahad täpselt liikusid, seda meil ei ole. Kuigi mulle jäi mulje, et me ka selle info saame. Seda meil veel praegusel hetkel pole. Kui see info tekib, siis on põhjust uuesti kokku saada ja arutada, kas need asjad on kõik korrektsed ja klapivad omavahel.

Kas võtate sellest esimesest istungist kaasa ka mõned õppetunnid, et võib-olla kuidagi formaati ja küsimuste esitamist korrigeerida? Esmaspäeval kippus arutelu käest ära minema ja tegemist ei olnud kindlasti teineteise suhtes lugupidava suhtlemisega.

Inimestel on emotsioonid ja need selgelt eile keesid üle. Mul on raske hinnanguid anda, inimesed on väga erinevad. Minu soovitus esimehele on see, et me omavahel varem arutaksime läbi ja mulle tundub, et mõned küsimused on mõistlik ikkagi kirjalikult ette saata. Minu jaoks eile võib-olla kõige suurem probleem oli see, et kui peaminister saabus komisjoni istungile, siis tal ei olnud kaasas ühtegi seotud dokumenti, ei maksekorralduste näol ega lepingu näol ja et talle tuli üllatusena kõik see. Küll aga olid kaasas Mart Helme vanad tsitaadid. Ma päris täpselt ei saanud aru, milleks neid vaja oli. Neid oli, aga asjassepuutuvaid
dokumente ei olnud vaja. Aga ma olen nõus, et eile see arutelu oleks võinud olla asjalik, aga seal kindlasti emotsioone oli rohkem kui tarvis.