Peaministri abikaasa äritegevusest tõukunud skandaal tõi tähelepanu keskmesse küsimuse, kas peaminister peaks olema teadlik oma pereliikmete majandustegevusest.

Eluliselt on täiesti usutav, et toimekad ja iseseisvad täiskasvanud inimesed ei ole kursis oma kaaslaste kõigi tegemistega. Ent korruptsioonivastane seadus ja rahvusvaheline korruptsiooni ennetuse hea tava tegelikult eeldavad, et kõrged ametiisikud on informeeritud oma pereliikmete majanduslikest ja muudest huvidest.

Korruptsioonivastane seadus kohustab kõiki ametiisikuid hoiduma toimingitest või otsustest, mis puudutavad temaga seotud isikute huve. Vastasel juhul rikutakse toimingupiirangut. Aga sellistest otsustest ja toimingutest hoidumine ei ole võimalik, kui ametiisik ei tea endaga seotud isikute majanduslikke ja muid huvisid.

Seadus esitab ka nõude, et kindlaks määratud ametiisikud, sealhulgas valitsuse liikmed peavad täitma huvide deklaratsiooni. Seega ei ole majanduslike huvide avaldamine peaministri valik, vaid seaduslik kohustus.

Deklaratsioonis küsitakse üsna detailselt andmeid isiku vara, kõrvaltegevuste, antud ja võetud laenude ja muude kohustuste, saadud tulu või soodustuste kohta. Muu hulgas tuleb deklareerida ka lähedaste isikute nimi, isikukood või sünniaeg. Lähedasteks isikuteks loetakse abikaasat, vanemaid, lapsi ja nende järglaseid ning isikuid, keda seob deklarandiga ühine majapidamine.

Kirja tuleb panna ka abieluvaralepingu number. Muid andmeid lähedaste kohta üles andma ei pea. Kuigi huvide deklaratsioon on üldiselt avalik, siis lähedaste isikuandmeid ning abieluvaralepingu andmeid ei avaldata.

Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO üldine soovitus on olnud laiendada huvide deklaratsiooni esitamist ka ministri abikaasale või elukaaslasele ja temast sõltuvatele pereliikmetele. Vastava info avalikustamine poleks seejuures nõutav.

Sellise soovituse tegi GRECO kaalumiseks ka Eestile 2018. aastal toimunud viiendas hindamisvoorus. Tegelikult juba 2005. aastal sisaldus Justiitsministeeriumi tehtud analüüsis ettepanek lisada deklaratsiooni info alaealise lapse nimele deklareeritud vara ja elukaaslaste ühiskasutuses oleva vara kohta ning lähedaste osalused äriühingutes.

Eesti ei ole pereliikmete huvide deklareerimise soovitust ellu viinud. Minagi olen veendunud, et täiendavat aruandluskohustust meil kehtestada poleks mõtet. Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eestis vajalikud andmed nagunii kas avalikult väga lihtsalt kättesaadavad, näiteks äriregistrist ja kinnistusraamatust, või on vajalik info olemas muudes riigi andmebaasides, kasvõi maksudeklaratsioonides.

Mitmetest riikides siiski kogutakse ning isegi avaldatakse ka ministrite pereliikmete kohta deklareeritud info. Nii näiteks võib igaüks Briti valitsuse kodulehelt lugeda, et peaminister Rishi Sunaki abikaasa on riskikapitali investor, talle kuulub üks investeerimisettevõte ning mitmed osalused teistes ettevõtetes.

Ministrite pereliikmete kohta saab teada nende töökohad, ühiskondlikud ametid, seotuse heategevusorganisatsioonidega. Spetsiifiliselt on ära märgitud, kui mõne ministri pereliikme tegevusel on puutumus ministri vastutusalaga või piirkonnaga, kus minister on kandideerinud. Seega eeldatakse, et põhjalikult on läbi mõeldud, kas näiteks abikaasa ettevõtmised võivad kuidagi mõjutada ministri poliitilist tegevust.

Huvide deklareerimise ja avalikustamise eesmärk ei ole olnud rahuldada inimeste uudishimu kõrgete ametikandjate eraelu vastu või korraldada parlamendi komisjonis piinlikke etendusi. Esmane eesmärk huvide deklareerimisel on see, et inimene ise teadvustab võimalikud huvide konflikti olukorrad ning saab teadlikult teha seaduslikke ning eetilisi valikuid.

Samuti annab see tööandjale võimaluse täita kohustust korraldada tööülesandeid selliselt, et ka näilist huvide konflikti ei tekiks. Ehk mäletate veel kevadist juhtumit, kus platvormide maksustamise teemal kõneisikuks olnud asekantsler unustas deklareerida oma Bolti optsioonid. Sel juhtumil oli küll tööandja seostest teadlik, kuid alati ei pruugi see info muul viisil välja tulla. Huvide deklareerimisel on ka kontrollifunktsioon oluline, kuid siiski teisejärguline, sest enamus deklaratsioonis küsitud andmetest on riigil samuti nagunii teada.

Seega pereliikmete huvide deklareerimisest loobumisel oleme Eestis igati mõistlikult vältinud topeltaruandlust, kuid sellega seonduvalt on ühtlasi ära jäänud ka nende huvide formaalne teadvustamise etapp.

Kõrgete ametikandjate tähelepanu juhtimine võimalikule huvide konfliktile või muul viisil eetiliselt küsitavatele olukordadele on parim viis skandaale ära hoida. Sest ka teadmatusest tekkinud skandaalid õõnestavad usaldust ja ühiskondlikku sidusust.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.