Valitsuskoalitsioon leppis kokku järgmise aasta eelarves ja eelarvestrateegias 2027. aastani. Alustame järgmise aasta riigieelarvest, ühtegi uut maksutõusu ei tule – samas tuli kate leida näiteks õpetajate palgatõusule 15 miljonit eurot,
eestikeelsele haridusele üleminekuks 27 miljonit, bussitranspordi dotatsioon, paarkümmend miljonit. Ja veel palju asju. See eeldab kärpeid. Missugused need suuremad või olulisemad kärped on, mille valitsus järgmiseks aastaks otsustas?

Iga ministeeriumi haldusalas on erinevaid asju, ma pigem saan rääkida sellest, mis on sotsiaaldemokraatide haldusalas. Siseministeeriumis kõige suurem kokkuhoiukoht on see, et me tegevuskulusid ei suurenda. Kõik on kallimaks läinud 16 miljoni euro väärtuses see tähendab, et seda juurde ei anta ja tuleb olemasolevate vahenditega hakkama saada.

Sinna lisanduvad sellised väiksemad asjad ja targemad lahendused, et kui politsei ei peaks konvoeerima nii palju kohtualuseid kogu aeg, kohtusse sõitma ja tagasi sõitma ja terve päeva seal kohtus viibima, siis me saaks seda vähendada. Siis kainestusmajateenuse üleandmine Tallinna linnas tegelikult
Tallinna linnale, sest oma olemuselt ei ole ta mitte mingisugune julgeoleku ja turvalisuse küsimus, vaid sotsiaalne probleem. Et inimene on sotsiaalsete probleemidega ja teda tuleb aidata.

Samuti peab politsei praegu väga suurt autoparki üleval. Mitte neid autosid, millega politsei sõidab, vaid neid autosid, mis on kuskil konfiskeeritud või ära võetud. Või on mingid asitõendid ja me peame siis neid hoidma ja säilitama
ja isegi korrastama vahepeal. Sellega saaks näiteks kohtutäiturid ja kõik teised tegeleda. Politsei ei pea parklas autosid valvama.

Mõte siis oleks see, et arestitud sõidukid müüdaks maha ja siis, kui pärast koos otsustatakse, et need tuleb ikkagi tagasi anda, siis antakse raha, mitte sõiduk.

Täpselt nii. Täpselt seesama loogika.

Sotsiaalministeeriumi puhul ei saa öelda, et seal mingeid väga suuri
kokkuhoiukohti on, sellepärast, et terviseministril on tervisekassa ja sealt on pigem varsti väga palju raha puudu. Sealt valitsus ei võta. Ja mis puudutab maaeluministeeriumi ehk nüüd regionaalministeeriumi, siis ma arvan, et kõige suurem kokkuhoiukoht on see, et nad loobuvad sellest ministeeriumi hoonest ja lähevad superministeeriumi hoonesse. Sealt tulevad kümned ja kümned miljonid eurod.

Kas siseministeerium sai järgmiseks aastaks millegi jaoks ka lisaraha?

Jah, kõige olulisem asi on politsei väljaõpe. Meil läheb täna politseiametnikke
rohkem pensionile või lihtsalt lahkub töölt, kui me suudame koolitada. Ehk siis me suurendame politsei väljaõpet. Ja et seda teha saaks, on vaja juurde ehitada sisekaitseakadeemias auditooriumi pinda ja uued ühiselamud. See tõesti oli pingutus.

Kui palju see raha nõuab?

Politsei väljaõpe aastas on üle viie miljoni euro ja sisekaitseakadeemia ühikad kokku on 44 miljonit eurot.

Samal ajal needsamad inimesed, kes seal õpivad ehk päästjad, politseinikud peavad arvestama, et järgmisel aastal nende palk ei tõuse. Mis see siseministri sõnum neile on?

Sõnum on see, et me palku ei külmutanud, nii nagu oli rahandusministri soov. Aga kui siseministril oli valik ja kõike ei saa korraga, siis arvestades, et me igalt poolt kärbime, siis kärped, mis oleks siin haldusalas tulnud ja mis oleks tähendanud päästjate ja politseinike koondamist, jäävad ära.

Tõsi, eelmine Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus tegi riigieelarve strateegiasse kärped, mis õnnestus mul ära jätta, mis tähendab, et 50 politseiametnikku ei pea koondama. Aga kahjuks päästeameti puhul tuleb ikka üks komando sulgeda. Seda selles kõiges ei õnnestunud ära hoida.

Kas on teada ka, milline komando?

Seda me päästeametiga peame nüüd arutama. Eile ju selgus lõpuks
rahaline olukord. Mul õnnestus üle poole sellest varasemast kärpest ka ära jätta, uued kärped ära jätta. Ja jätta see võimalus, et me saame siis aastatel 2025 ja 2026 palgatõusu teha.

Vahest üks olulisemaid kokkulepitud kärpeid puudutab 2025. aastat ja pensionäride tulumaksusoodustust. Praegu on keskmine vanaduspension tulumaksuvaba, sel aastal siis vanaduspensioni eas maksuvaba tulu 704 eurot,
järgmisel aastal 776 eurot. Aga sealt edasi jääb ta siis nii-öelda seisma, ehk kui keskmine pension tõuseb üle 800, siis tulumaksuvaba osa jääb ikkagi 776 eurole. Kui kauaks?

Seal ei ole teist poolt rehkendusest tehtud. See ei tee meid õnnelikuks. Ma arvan, et selles eelarves on väga palju asju, mis meid õnnelikuks ei tee. Lõpuks sa seal laua taga neid kompromisse pead tegema. Mina isiklikult oleks loomulikult maksuküüru muudatused ära jätnud. Siis me ei peaks tegema nii palju neid tulevasi maksumuudatusi ja ma arvan, et see oleks väga mõistlik olnud. Kahjuks ei olnud võimalik partnereid selles veenda. Isiklikult ma olen väga pahane selle riigijuhtimise stiili peale, kus on lubatud kogu aeg, et me teeme mingeid uusi kulutusi, aga vähendame makse. See kõik on praegu käes. Niipea,
kui tuli koroonakriis ja riigil oli vaja palju laenu võtta, siis praegu me enam siit
välja ei vingerda.

Isamaa suutis eilses teledebatis lubada, et nemad langetaks täna makse. Ma ei tea, siis kuidas üldse oleks võimalik midagi teha. Ma toon näiteks päästjate palga. Kui päästjate palka oleks aastate jooksul kogu aeg normaalselt tõstetud, siis poleks olnud vaja eelmine aasta sellist suuremat palgatõusu sellisena teha.

Nüüd te seadsite sellesama päästjate palga samasse rüppe ehk siis, et sel aastal normaalselt ei tõsta. Tõenäoliselt ühel valimiste aastal tuleb siis jälle hüppeline palgatõus.

Nojah, aga lihtsalt ei ole võimalik ühes ajahetkes kõiki asju teha. Aga see, mis sotsiaaldemokraadid tegid, oli see, et need kokkulepped võimaldavad seda palka tulevikus tõsta. Ja me teeme seda ausalt, et kui sa kasvatad kulu,
siis sa saad ka tulupoole peale ja päästja palk peab tõusma.

Hulga suuremaid kärpeid ootab koalitsioon järgmistest aastatest. 2025. aasta reale on kirjutatud kärpe ootus 150 miljonit eurot nii-öelda nulleelarve või eelarve revisjoni pealt. See raha peaks siis kokku saama sotsiaalministeeriumist, siseministeeriumist ja haridusministeeriumist.

Ei, sotsiaalministeerium, rahandusministeerium ja siis majandusministeerium.

Kõik valitsusliikmed rääkisid enne eelarvekõneluste algust, et nulleelarvet ei saa riigi eelarvestrateegia (RES) ootustesse kirjutada. Et ei ole teada ega isegi mitte aimata, kui palju õnnestub seal kokku hoida, võib-olla läheb hoopis lisaraha vaja. Teie olete ka vaadanud nende asjade ja inimeste peale. Kas eelarve revisjonist paistab selline 150 miljoni eurone kokkuhoid kolme ministeeriumi peale 2025. aastal?

Jaa, seda sai kõvasti vaieldud, et täiesti õhu peale ei saa seda kirjutada ja see polegi täiesti õhu peale kirjutatud. Seal on nüüd hästi ümmargune, aga siiski kalkulatsioon alla tehtud selles loogikas, et teatud sotsiaaltoetusi, näiteks suurperede toetust, kindlasti ära ei kaotata. Aga kui neid vajaduspõhiseks teha,
kui need on väga suured nii-öelda eelarvereana, siis tõesti need inimesed, kes on väga jõukad ja kui see administreerimine kallimaks ei lähe, siis neile jõukatele inimestele võib-olla pole vaja seda maksta. Aga see eeldab loomulikult põhjalikku analüüsi. Me ei tee neid otsuseid täna. See eelarve eesmärk on seal olemas, ta peaks olema võimalik saavutada, aga ta peab ikka analüüsipõhine olema.

Nii et personaalne riik ei ole see, et igaüks saab talle vajalikke teenuseid, vaid personaalne riik on see, kus riik arvab, et tema ikkagi seda toetust ei vaja,
et siis võtame talt ära?

Jah, see on ühiskondliku kokkuleppe koht. Kui me võtame vanemahüvitise, siis minu arvates me peaks seal ka seda üle vaatama. Et keegi, kellel on väga väike palk, saab lapse, saab põhimõtteliselt miinimumi, millega on lapsega väga raske ära elada ja see, et me maksame kellelegi 5000 eurot iga kuu, kui tema lapsega koju jäi. No ma ei tea, kas see 5000 on mõistlik. Minu arvates lapse
kasvatamisele kulub oluliselt vähem. Et võib-olla annaks allapoole juurde, ülevalt poolt võtaks vähemaks ja võib-olla annab ka sealt mingisugust kokkuhoidu teha.

Aga kui ükskord see nulleelarve jõuab siseministeeriumisse, siis missugusena,
te näete seda tulemust?

Ma arvan, et sealt sellist raha ei ole võimalik võtta. Seda me oleme ka arutanud, et ministeeriumid ongi erinevad.

Kas see revisjoni ootus on ees lisaks 2025. aastale ka 2026. aastal?

Ta on praegu 2025. aasta real antud juhul see, mida me näeme. Ja kuna tegemist on püsikuludega, siis ta jookseb järgmistesse aastatesse sama reaga sisse.

Aga teiste, ülejäänud poole riigi revisjoni siis ei ole sellisesse ootusesse sisse kirjutatud?

Seda ei ole jah. Siis saaks võib-olla öelda, et sinna oleks nagu õhku sisse kirjutatud, praegu ta on ikka päris reaalne asi.

Räägime tuludest ka. Algul panite ette pankadelt eraldi maksuga üle 900 miljoni euro kokku kogumise ja nüüd selle asemel siis pangad lubasid, et viivad täiendavaid dividende Rootsi, Taani ja Eesti saab siis selle pealt lisaks 120 miljonit eurot tulumaksu. Eesti Panga president Madis Müller märkis, et mis solidaarsus see on, kui kasum jagatakse omanikele välja enne maksumäära tõstmist.

Sotsiaaldemokraadid oleks teinud selle pangamaksu täiesti teistmoodi, ma ei saa öelda, et me oleme väga rahul. Aga no partneritega oli see üks kõige kauem aega võtnud vaidlus üldse selle eelarve tegemise juures. Ja seda ma võin öelda, et kui Sotsiaaldemokraadid poleks seda teemat tõstatanud, siis me ei räägiks isegi sellest 120 miljonist eurost.

Nüüd tuleb vaadata, mida pangad teevad. Nad tegelikult vähendavad oma kapitali. See raha, mis praegu tekib, selle raha pealt makstakse dividendi välja võtmisel maksu või siis makstakse tulumaksuna kui ta kasumina tekib. Aga nüüd see raha, mis Rootsi pankades seisis ja mida ei oleks välja võetud, ei ole jõudnud järgmisel, ülejärgmisel ega arvatavasti ka üleülejärgmisel aastal riigieelarvesse.

Ühel hetkel omanik oleks ikka oma raha tahtnud.

No võib-olla 20 või 50 aasta pärast. See oleks võinud ka nii olla, et see raha võetakse välja, seda oma kapitali vähendatakse. Seal on ka oluline vaadata, mis raha nad välja võtavad. Ehk siis jah, ma nõustun selle kriitikaga.

See on ikka tohutu silmamoondus. Kui ettevõtte omanik võtab oma raha välja, maksab selle pealt seadusest tulenevad maksud ja siis ütleb, et teeb riigile mingisuguse tohutu solidaarse panuse, siis me ei saa öelda, et aitäh, pangad. On riike, kus näiteks pangad solidaarsuse märgina on vähendanud kodulaenu intressi või teinud midagi muud sellist. Aga see on ju ikkagi normaalne ettevõtlustegevus.

Jaa, see oleks niimoodi tõesti, kui nad võtaks seda raha välja. Kui ma mõtlen konkurentsi peale, aga võib-olla Eesti pankadel seda raha sellisena ei seisa. Rootsi pankadel see raha lihtsalt seisab pankades.

Üldises mõttes loogika ütleb jah, et ta ei ole lisatulu, aga kui nad 20 aasta jooksul seda välja ka ei oleks võtnud, ja see raha on teenitud, ma ei tea, mis perioodil 10 või 20 aastat tagasi, siis kui ta polnud võib-olla isegi maksustatud.

Selles mõttes ta on mingisugune liigutus, mis annab riigieelarvesse raha juurde ja teistmoodi paneb pankasid tegema seda, mida nad muidu teinud ei oleks.

Aga loomulikult, me oleks tegelikult tahtnud seda pangamaksu loogikat, mida me välja pakkusime. See oleks õiglane olnud. Aga kaks parempoolset erakonda ja üks vasakpoolne erakond – no ei olnud võimalik selles kokkuleppele jõuda. Muidu poleks mitte midagi tulnud.

Mul arvutus tegelikult ei tule ikka kokku. Võtame näiteks selle 2027. aasta – tuleb maksutõus 400 miljonit, mis on siis näiteks neli protsenti tulumaksutõusu, siis kärpeid näiteks 150 miljonit, kokku 550, üht-teist siit-sealt veel, näiteks suvine kärbe 50 miljonit jookseb ka sinna edasi. Aga kuskilt paistab mul ikkagi umbes poole miljardi suurune auk. 2027. aasta eesmärk 1,3 miljardit, kui ma nüüd õigesti arvutan peale seadusemuudatust. Kas kuskil on veel mingisugune suur summa, millest me ei ole rääkinud, mingisugune põhjalik kärbe, mingisugune oluline oluline tulukoht?

500 miljonit sealt kindlasti olla ei saa, seal võib paarsada miljonit olla, aga tõesti 2027. aastal see puudujääk suureneb, aga ta tulebki täita minu hinnangul turu poolt maksudega. See debatt ju puudutab mitte ainult 2025. aastat, 2026. aastat, vaid ka 2027. aastat. See maksumuudatus saab tulla siis selles mõttes astmeliselt, et ühel aastal nagu ühelt ja teisel aastal tuleb midagi juurde.

Ikkagi mulle tundub, et halbu uudiseid kõlab kuidagi liiga vähe. Alguses räägiti, et tuleb tohutult palju halbu uudiseid ja nüüd räägitakse, et pisut siit, pisut sealt. Kas midagi on veel rääkimata?

See üks protsent SKP-st on ligi 500 miljonit eurot ja siis sealt 27 miljonit juurde.
Minu arvates on need väga suured maksumuudatused. Ma ei tea, mis te veel ootasite? Et eelarvet veel paremini korda teha, siis saaks loomulikult veel rohkem neid maksumuudatusi teha, aga võib-olla tuleb ühel hetkel kuskil piir ka ette.

Missugune mehhanism nende maksumuudatuste väljamõtlemiseks siis on? Ma mõtlen, et kas meil tuleb mingisugune üldrahvalik nõukogu, pannakse mingi buss sõitma maakohast maakohta, et koguda mõtteid? Mismoodi see käima hakkab?

Seda pole kokku lepitud, mitu bussi käima hakkab ja millises rahvamajas need arutelud toimuvad. Aga noh, nagu ühiskondlik debatt toimuda saab – üks pakub ja teine pakub ja kolmas pakub ja arvatavasti valitsuserakonnad ja opositsioon peaks ka pakkuma oma nägemusi ja sealt ta siis kuidagi hargnema hakkab.

Sotsiaaldemokraatide nägemuses ei peaks olema see midagi sellist, mis puudutab ainult tavalist, keskmise sissetulekuga palgateenijat, et me maksustame teda järjest rohkem, vaid meie arvates peaks olema täpselt sama suur osa selles kõiges ka ettevõtetel ja kui vähegi võimalik, siis see maks pigem peaks olema progresseeruv ehk siis astmeline. Nii et need, kes on jõukad, need maksaks rohkem, sellepärast et kui vaesust maksustada, siis me saame ainult
probleeme juurde – tuleb sinna hakata sotsiaaltoetusi lükkama ja kõik muud asjad.

Olgu, mõni detail veel. Kas 50 miljoni eurone keskkonnamaja ehitatakse?

See on veel üks asi, mis on natukene ääre peal ja üleval. See tähendab, et seda lõplikult pole sellisel kujul otsustatud.