Kolmapäeval saabus Iisraeli USA president Joe Biden ning juba eelmisel nädalal saabus piirkonda välisminister Antony Blinken, kes külastas korduvalt Iisraeli ning käis ka teistes Lähis-Ida riikides.

"Ühelt poolt on küsimus heidutuses, et sõjategevus ei laieneks Hamasi-Iisraeli konfliktist regionaalseks sõjalise konfliktiks. Meenutame, et põhja pool Iisraeli-Liibanoni piiri on Hezbollah, kes on hoopis teise tasemega tegutseja kui surmakultuslik Hamas. Hezbollah'l on Liibanonis 150 000 raketti, mis on piisav selleks, et ka Iisraeli raketikaitsesüsteem umbe jooksutada ja selle tulemusena ka Iisraelis oleks tsiviilohvrite osakaal väga-väga suur. Lisaks on ka läänekallas, mis samamoodi on rahutu," kirjeldas Kaju olukorda Vikerraadio saates "Uudis+".

Teiseks viitas Kaju eelmise USA presidendi Donald Trumpi ajal alanud Iisraeli ja valdavalt sunniitlike Lähis-Ida riikide suhete normaliseerimisele, millega mitmed senised islamiriigid, kes Iisraeli ei tunnustanud, on oma suhteid normaliseerimas ja selle käigus on ette valmistamisel ka Saudi Araabia ja Iisraeli vaheliste suhete normaliseerumine.

"Selle kõige eesmärk on olnud luua Lähis-Idas uut tasakaalu, kus ühel pool olekski Iisrael koos nimetatud sunniidiriikidega ja teisel pool oleks Iraan. Sest see on see ühisosa Iisraeli ja näiteks Saudi Araabia, Bahreini, Katari vahel - tasakaalustada Iraani. Ja suhted just nende riikidega ning Bideni ja Blinkeni visiidid nendesse on kantud ka sellest, et see suhete normaliseerumine jätkuks," rääkis Kaju.

Tema hinnangul on ka praeguse konflikti taga suuresti Iraan: "Ma arvan, et meil tuleb juba täna sellest konfliktist niimoodi mõelda, et jah, see on esialgu Iisraeli ja Hamasi vaheline konflikt, kus Iisrael proovib Hamasi vastu oma heidutust taastada. Aga sõltumata sellest, kas selleks konkreetseks Hamasi operatsiooniks andis rohelise tule Iraan või mitte ja kas ta osales konkreetselt taktikaliste plaanide väljatöötamises, siis kuivõrd Iraan on Hamasi ja ka Hezbollah' varustaja, rahastaja, nõustaja, siis ma arvan, et Iisraeli ja USA strateegiline käsitlus olukorrast on see, et Iraan tunneb ennast täna väga julgelt ja nüüd on küsimus kuidas see olukord lõpetada. Ja see on kindlasti nende piirkondlike diplomaatiliste läbirääkimiste üks suuremaid küsimusekohti."

Lisaks püüavad USA juhid aidata kaasa ka praeguse olukorra leevendamisele praktiliste küsimuste lahendamise kaudu - näiteks tsiviilisikute ja välismaalaste lahkumisele Gazast, mida Iisraeli maaväed valmistuvad ründama, märkis Kaju

"Ainus variant on lahkuda sealt üle piiri Egiptusesse, aga Egiptus ei taha mitmel põhjusel seda lubada. Üldiselt egiptlased ja Egiptuse poliitiline juhtkond jälestab Hamasi. Meenutame, et Hamas on liitlane ja ühes võrgustikus Islamivennaskonnaga, mis on Egiptuses keelatud organisatsioon," rääkis ta.

Kaju märkis, et Iisraeli ümbritsevates autokraatiates on poliitiline seis segane: "Ja see, et tavaline araablane hoiab hingestatult palestiinlaste poolele, ei tähenda seda, et nende riikide juhtkonnad taluksid, tolereeriks või üldse tunneks kaasa Hamasile või vastupidi ei oleks valmis tegutsema selle nimel, et selle organisatsiooni hävingule kaasa aidata."

"Inimesed võivad palestiinlastele kaasa tunda, aga ükski nendest riikidest seal ümber ei ole valmis palestiina põgenikke vastu võtma, sest nad ei taha neid. Just sellepärast, milline võivad olla nende põgenike ja põgenikelaagrite mõju nende riikide enda poliitiliste süsteemide edasisele destabiliseerimisele ja julgeolekule. Nii et see teeb selle kogupildi väga-väga keeruliseks," selgitas Kaju.

Kommenteerides Iisraeli vägede oodatavat sissetungi Gazasse, ütles Kaju, et suhtumine sellesse oleneb operatsiooni eesmärkidest ja ulatusest.

"Ma arvan, et selles ei ole üldse küsimus - kõik saavad aru, et Iisraelil on strateegilises plaanis hädavajalik taastada oma heidutus. Heidutus nõuab disproportsionaalselt suure sõjalise jõu kasutamist ja küllap on - nii halb, kui seda ka öelda ei ole - mingis plaanis talutav ka tsiviilohvrite tekkimine nende operatsioonide käigus," selgitas Kaju.

"[Aga] see ei tähenda, et rahvusvaheline õigus ja sõjaõigus ei kehtiks - iga sõjalise otsuse puhul on vaja kaaluda endiselt nii hädavajalikkust kui ka proportsionaalsust. Küsimus nende Iisraeli võimalike operatsioonide osas ongi, et mis on see kriteerium. Kui kriteeriumiks on lihtsalt Hamasi poliitilise sõjalise juhtkonna kättesaamine, siis ei ole ilmselt põhjendatav ebaproportsionaalse sõjalise jõu kasutamine ja paljud tsiviilohvrid selle käigus. Kui aga on põhjendatav ja õigustatud eesmärk, et sellised rünnakud ei tohi korduda, siis on ilmselt see lubatav määr ka suurem," rääkis ekspert.

Kaju andis ka ülevaate USA-s valitsevatest hoiakutest ja suhtumisest Iisraeli-Palestiina konflikti.