Helme, kes oli rahandusminister ja seega ka riigi esindaja Eesti Energias ajal, mil sündis otsus uus õlitehas ehitada, rääkis ERR-ile, et see oli väga oluline ja hea otsus.

"See on täpselt see, millest on kogu aeg räägitud, et väärindame oma põlevkivi rohkem. See on puhas eksporditulu. See teeb Eesti energiasõltumatumaks, me ju oleme viimastel aastatel näinud, kui tähtis see küsimus tegelikult on," ütles ta. "See oli väga hea investeering ka rahalises mõttes. Õigel ajal tehtud, kui sai odavalt raha kaasata."

Praegu tehase käimapanekut pidurdada on Helme sõnul Eesti majanduse, eelarve- ja maksulaekumiste suhtes kuritegelik ja ta märkis, et keskkonnaluba hoiab kinni valitsus ise ehk kliimaministeerium.

"Hakkama on pandud 350 miljonit eurot, tehas võiks varsti tööle hakata, raha sisse tagasi hakata tooma," ütles ta ja lisas, et see raha on praegu poliitilise otsusega maha visatud.

Helme lisas, et ajal, mil tehti otsus õlitehas rajada, tehti kalkulatsioonid, arvestades praegusest märksa madalamat, umbes 60-65 dollari vahemikku jäävat nafta hinda, samas kui praegu on see 100 dollari ligi. See tähendab, et kui tookord plaaniti tagasiteenimise perioodiks kuus-seitse aastat, siis praeguse seisuga teeniks sellesse pandud raha tagasi juba umbes viie aastaga ja edasi hakataks teenima puhaskasumit.

"Seda olukorras, kus on näha, et maailmas tegelikult fossiilkütuste, õlikütuste järele nõudlus kasvab kogu aeg, hoolimata kõigist rohejuttudest. Geopoliitiline situatsioon, mis meil on, on muutnud mitmest piirkonnast tuleva samasuguse toodangu palju riskantsemaks ja küsitavamaks, kas see on kättesaadav ja stabiilselt varustatav," märkis ta.

Helme sõnul oli õlitehase rajamine üks kõige õigemaid investeerimisotsuseid, mis Eestis üldse energeetikavaldkonnas viimastel aastatel on tehtud, ning lisaks oleks see ka väga tulus.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles neljapäeval 2019. aastal tehtud õlitehase rajamise otsuse kohta, et riigiettevõtte Eesti Energia vaates on see olnud väga karm ja vastutustundetu otsus. Riik on sinna pannud 120 miljonit eurot.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets on öelnud, et uute kliimaeesmärkide kohaselt on õlitehase käitamine selle eluea lõpus ebarealistlikult kallis.

Samas on Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko rääkinud, et Eesti Energia plaanib muuta põlevkivitehnoloogia CO2-neutraalseks. Tehas on tehnoloogiliselt uuenduslik ja peaks vähendama põlevkivikasutust, tuues kasutusele jäätmeplastid.

Riigikohus tühistas eelmisel kolmapäeval Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Kohus leidis, et linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.