Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning puudutas seda teemat tavapärase pressikonverentsi käigus.

"Mis puudutab juhtumit, mida te mainisite, siis Hiina on jätkanud sujuvat suhtlust Soome ja teiste osalistega ning juhtunu uurimine veel kestab. Me loodame, et asjasse puutuvad pooled selgitavad objektiivsuse erapooletuse ja professionaalsuse põhimõtetest lähtudes nii kiiresti kui võimalik tõe välja. Hiina soovib samuti pakkuda vajalikku abi kooskõlas rahvusvahelise õigusega," ütles Mao Ning.

Teisipäeval teatas Soome keskkriminaalpolitsei, et hommikul tõsteti merepõhjast üles ankur, mis suure tõenäosusega kahjustas Soomet ja Eestit ühendavat gaasitoru. Soome keskkriminaalpolitsei kinnitusel on uurimine viinud Hongkongi lipu all sõitva konteinerlaevani Newnew Polar Bear.

Eesti prokuratuur uurib, kas selle laeva ankur võis põhjustada ka Eesti ja Soome vahelise sidekaabli kahjustuse.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on põhjust arvata, et nii gaasitoru kui ka sidekaabli kahjustused on omavahel seotud. Ta ütles teisipäeval, et nii Eesti kui Soome on pöördunud koostöö sooviga Hiina poole, aga ei ole saanud sellist kontakti, et selles asjas selgust tuua.

"See koostöö võiks olla igal juhul parem ja tugevam, et saaks tuvastada, mis ikkagi juhtus ja kuivõrd laevad liiguvad vetes, kuhu meie uurimisorganid ei pääse, siis peab tegema koostööd teiste riikidega, kes on mereõigusekonventsioonidega ka ühinenud," sõnas Kallas.

Norra mereõiguse keskuse teadur ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektor Alexander Lott ütles, et üldjuhul avab juurdluse väljaspool territoriaalmerd toimunud vahejuhtumi kohta, mis on põhjustanud olulist kahju teise riigi laevadele või seadmestikele, laeva lipuriik.

Kui juurdluse on algatanud aga rannikuriik, peab lipuriik tegema juurdluses koostööd.

Merealuste kaablite vigastamisi on viimastel aastatel toimunud nii Euroopas kui ka Aasias. Ainuüksi Taiwani väinas on neid viimase viie aasta jooksul olnud 27 ning reeglina on selliste juurdluste läbiviimine olnud komplitseeritud.

Üks olulisi põhjusi, miks juurdlused jäävad konkreetse lahenduseta, on see, et kaablite ja torujuhtmete vigastamised leiavad aset majandusvööndis või sootuks avamerel ning seega ei saa rannikuriik toetuda oma täidesaatvale jurisdiktsioonile, märkis Lott.

"See tähendab seda, et kaablite-torujuhtmete vigastamiste kaasuste menetlemised reeglina ei saa toetada omanikuriigi õigusele minna selle kahtlusaluse laeva pardale. Siin on siiski teatavad võimalused, mida rahvusvaheline mereõigus pakub, ehk ka majandusvööndis avamerel olles on võimalik minna laeva pardale rannikuriigi ametiisikutel, mereväelastel –  juhul kui laevakapten või siis selle laeva lipuriik annab selleks sõnaselge nõusoleku. Nii et juhul, kui menetlust läbiviival riigil ja teisel riigil, näiteks laeva lipuriigil, on omavahel selline hea koostöö, muuhulgas justiitsküsimustes, siis võib eeldada, et sellise nõusoleku menetlust läbiviivad ametiisikud laeva lipuriigi või selle laeva kapteni käest ka saavad," ütle Lott.

"Eesti-Soome vahelise kaabli kahjustamise puhul on see üksjagu küsitav. Nagu ka peaministri eilsest sõnavõtust võis välja lugeda," sõnas Lott.