Erakondade populaarsusküsitlustes jääb Isamaa toetus 19 ja 26 protsendi vahele. Valimised võitnud Reformierakond edestab neid vaid Kantar Emori küsitluses ning sealgi on edumaa napp üks protsent.

Täpselt 10 aastat tagasi oli olukord sarnane. Emori küsitlustes oli Isamaa toetusbaas küll mõnevõrra kõrgem kui tänavu suvel, kuid sügiskuudega rühkisid nad samuti Reformierakonna kannule ja lõpuks neist ka mõneks ajaks ette.

Kui tollal moodustasid nad koos koalitsiooni, siis praegu on opositsioonis oleva Isamaa esile kerkimise üks peamisi põhjusi Reformierakonna vead valitsuses.

"Isamaa võib-olla ei teegi midagi erilist, vaid vabariigi valitsus on oma poliitikas ja kommunikatsioonis ebaõnnestunud. Isamaal on praegu nii-öelda head ajad, see ladustaja on ikkagi valitsuskoalitsioon," ütles politoloog Ott Lumi.

Mööda ei saa ka vaadata juunikuisest juhivalimisest, kui Helir-Valdor Seedri vahetas Isamaa eesotsas välja Urmas Reinsalu, kes oli erakonna esimees ka kümne aasta taguse reitingutõusu ajal.

"Urmas Reinsalu oma hoiakutelt ja kommunikatsioonilt on ka õnnestunud ja ennekõike tema nii-öelda nihe võrreldes eelmise liidriga on märkimisväärne. Ta on rohkem avatud, rohkem apelleerib erinevatele sihtrühmadele," sõnas Lumi.

"Tõsi on see, et Isamaa ülesanne on olla see põhimõtteline alternatiiv, keskne alternatiiv ühiskonnas sellele valitsusele ja see eeldab tuumküsimustele keskendumist ja nendesse süvitsiminekut. Praegu minu veendumus on, et Eesti ühiskonna jaoks praktiline tuumküsimus on välise julgeolekuriskide maandamise kõrval Eesti majandusele uue hoo andmine," ütles Reinsalu.

Urmas Reinsalu tõlgendab Isamaa edu läbi selle, et Eesti poliitiline maastik on ümber kujunemas ning inimesed otsivad alternatiivi praegusele valitsusele.

"Ma arvan, et on oluline ka… võiks ju küsida, et on ka teisi parteisid olemas, et miks mitte sinna. Ma usun, et inimesed on ka väsinud niisugust väga kurjast retoorikast, sellisest stiilist, mis mis ei paku positiivseid lahendusi. Ma arvan, et praegu ka niisuguses väga tugevas vastasseisu hetkes, kus me Eestis oleme, on oluline anda signaal, et on võimalik ka erakondade üleselt koostööd teha, et on võimalik ka iseenesest inimestele pakkuda positiivset lootust," rääkis Reinsalu.

Kõigepealt hakkasid Isamaasse liikuma endised keskerakondlased. Ometi pole selline pooltevahetus esmapilgul loogiline, sest erakondade vasak-parem skaalal jäävad Keskerakond ja Isamaa üksteisest üsna kaugele.

"Kui te vaatate Isamaa üldist poliitilist perspektiivi, siis tegelikult Keskerakond on olnud selles keskel ja vasakul pool. Isamaa on ilmselgelt tegelikult koalitsioonis olles Keskerakonnaga liikunud ka rohkem kesksuunas ja võib-olla on selles keskel paremal pool," rääkis septembrist Isamaa ridadesse kuuluv Tõnis Mölder.

"Siin skaalal ei jäägi rohkem valikuid kui Isamaa ja mina isiklikult tunnetan, et Urmas Reinsalus on tulevase peaministri materjali," ütles Mölder.

Vasakteljelt on Isamaaga liitunuid veel. Pikalt sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuulunud Urve Palo tunnistab, et ei toetanud kunagi sada protsenti kõigis valdkondades sotside maailmavaadet.

"Mina tegelesin: lastega pered, rahvastikuküsimused ja hiljem loomulikult majanduspoliitika. Seal ma ei näe ausalt öeldes Isamaal või sotsiaaldemokraatidel mingeid olulisi vahesid, vähemalt pole neid kunagi laua taga välja tulnud. Nii et ei ole olemas tegelikult sellist erakonda, kus kõik 110 protsenti klapib. Ma näen, et täna Isamaa väärtused ja ka fookus majandusel on täpselt see, mis minuga klapib ja mis on ka ühiskonna tellimus ja vajadus praegu," ütles Palo.

"Ma tahaks anda eeskuju, et minusuguseid tuleb veel välja, kes ütlevad, et nad ei ole nõus sellega, mis toimub. Nad ei ole nõus ootama neli aastat, et nüüd nii ongi," rääkis Palo.

Reaalset võimalust Isamaal lähiajal valitsusse pääseda ei näe õieti keegi. Urmas Reinsalu on sõnastanud, et Reformierakonna kõrvale väikseks partneriks nad ei lähe. Samas on ootus, et vahetuks peaminister ja see võib kaardid segamini lüüa.