X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Reformierakond ja Keskerakond: tsiviilajateenistus väärib arutamist

Enn Eesmaa
Enn Eesmaa Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna esindajad leiavad, et tsiviilajateenistuse teema väärib arutamist, ent Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liikme Erkki Keldo hinnangul on põhiküsimus mõistlik ressursijaotus juba olemasolevat riigikaitsesüsteemi arvestades.

Kaitseväe Akadeemia rektor brigaadikindral Vahur Karus ja julgeolekuekspert Erkki Koort arutasid neljapäeval ERR-i artiklis võimaluse üle luua paralleelselt kaitseväe ajateenistusega ka tsiviilajateenistus, mille abil saaks luua kriisiks väljaõpetatud inimeste reservi, ning sinna võiks kutsuda ka naised. ERR uuris, kui palju on teemal erakondades kandepinda.

Keldo sõnul on tsiviilajateenistus uus mõte, mistõttu pole Reformierakond seda teemat täpsemalt arutanud, ent lubab selle käsile võtta, kuna Reformierakond peab Eesti julgeolekuküsimusi prioriteediks.

Küll aga viitas Keldo, et kuna praegu on juba olemas asendusteenistus, siis tuleks detailsemalt läbi mõelda, kuidas uus süsteem erineks olemasolevast ning kui palju raha ja ressurssi vajaks uue süsteemi üles ehitamine.

"Eraldi tekib kohe küsimus süsteemi vastuvõtlikkusest, kuna ilmselgelt ei ole täna taristut, vahendeid ja ressursse, et täiendavalt 50 protsenti mehi ja kõik naised välja õpetada. See nõuaks täiesti uue süsteemi ja lähenemise väljatöötamist," ütles Keldo.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe sõnul nõuab see ka ühiskondlikku arutelu, kui see peaks muutuma kohustuslikuks, sest praegu naistele ajateenistus kohustuslik ei ole.

Lisaks on Reformierakonna hinnangul praegu juba kohti, kus vabatahtlikult riigikaitsesse panustada, näiteks Kaitseliit ja selle noorteorganisatsioonid, ning võib-olla tuleks hoopis neid veel tugevdada.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni keskerakondlasest liikme Enn Eesmaa sõnul on Keskerakond alati rõhutanud üldise väeteenistuskohustuse tähtsust. Lisaks riigikaitsele omab see Eesmaa sõnul olulist sotsiaalset, hariduslikku ning kasvatuslikku tähendust.

"Ajad aga muutuvad kiiresti ning täna räägime üha rohkem sellest, kuidas me saame rahvast ja riiki senisest paremini ning kõigekülgsemalt kaitsta. Seetõttu arvan, et tasub tõsiselt mõtteid vahetada tsiviilajateenistuse otstarbekuse üle," ütles Eesmaa, rõhutades, et kindlasti tahab ta teha seda oma erakonnas.

"Kui tsiviilajateenistus saab olema vabatahtlik, pean oluliseks kaaluda ka naiste osalemist tsiviilajateenistuses," lisas ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: