X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kaljulaid: tsiviilajateenistus on võimalus, kuidas sõda kergemalt üle elada

Raimond Kaljulaid
Raimond Kaljulaid Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) ütles, et tsiviilajateenistuse ideed võiks Eestis kaaluda. Tema sõnul aitaks selle rakendamine võimalikku sõda kergemini üle elada.

Kaitseväe Akadeemia rektor brigaadikindral Vahur Karus ja julgeolekuekspert Erkki Koort arutasid neljapäeval ERR-i artiklis võimaluse üle luua paralleelselt kaitseväe ajateenistusega ka tsiviilajateenistus, mille abil saaks luua kriisiks väljaõpetatud inimeste reservi, ning sinna võiks kutsuda ka naised.

Kaljulaid ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole seda küsimust otseselt oma 2023. aasta riigikogu valimiste programmis käsitlenud, samuti ei ole seda üksikküsimusena arutatud erakonna juhtorganite tasemel ning seetõttu ei saa täna rääkida erakonna seisukohast antud küsimuses.

"Samas oli sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis markeeritud valmisolek "laiendada asendusteenistuse võimalusi" ja teatud mõttes võib seda käsitleda just selle suunalise algatusena. Kui rääkida laiemalt, siis sotsiaaldemokraadid igati toetavad laiapindse riigikaitse kontseptsiooni ja sotsiaaldemokraatide esimehe, siseminister Läänemetsa juhtimisel sellega ka praktiliselt tegeleme - olgu selleks, siis elanikkonna koolitamine, elanikkonnakaitse valdkonna arendamine või muud selle suunalised tegevused riigi tasemel ja omavalitsustes. Nii et ma ei näe põhjust, miks me ei võiks seda ideed väga tõsiselt kaaluda, arutada ja analüüsida selle rakendatavust," kommenteeris Kaljulaid.

Fundamentaalselt on Kaljulaidi sõnul küsimus selles, kas Eesti ühiskond on täna sõjaks valmis. "Vastus on: me ei ole selleks paraku ühiskonnana valmis. Kahjuks me ei saa julgeolekuolukorda arvestades seda endale lubada ja me peame ühiskonna vastupanuvõimet, kogukondade vastupanuvõimet ja lõpuks iga pere võimet tõsiseid kriise üle elada tõstma. Tsiviilteenistus on üks võimalus, kuidas seda teha," lausus ta.

Põhiprobleemiks tsiviilteenistuse võimalikul ellu viimisel peab Kaljulaid rahastamist.

"Me ei ole ju siiani suutnud elanikkonnakaitse valdkonnale piisavat püsirahastust tagada. Oleme sõjalise riigikaitse rahastamist suurendanud kolme protsendini SKP-st. Seda on palju, kui võrrelda Euroopa keskmistega peale külma sõja lõppu. Kui aga võrrelda Euroopa riikide kaitsekulutustega külma sõja ajal, siis on ka kolm protsenti võrdlemisi madal tase ohte arvestades," märkis Kaljulaid.

"Me kindlasti peame tõsiselt suhtuma ka kaitsepolitsei hoiatustesse, mis puudutavad terrorismiohtu. Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud islamikogukonna arvukus ja samal ajal näeme seoses sõjaga Lähis-Idas väga tõsist pingete kasvu ka lääne ühiskondades. Näeme, et äärmusliku islamiga seotud ühendustel on huvi ka Eestis toimuva vastu. Seega vajab julgeolek kindlustamist nii sõjaliste ohtude kui ka muude ohtude ja riskide maandamiseks. See kõik nõuab raha," lisas ta.

"Samuti peame suurendama nende inimeste arvu, kes soovivad julgeoleku tagamisse panustada. Vabatahtlikult, sunnita," ütles Kaljulaid veel.

Naiste teenistuskohustus oleks Kaljulaidi sõnul täiesti uus küsimus. "Arvestame siin sellega, et uuringute kohaselt naiste kohustuslikku ajateenistust Eesti ühiskond sugugi ei poolda. Samas tõsi on see, et näiteks Iisraelis on naistel julgeoleku tagamisel väga suur roll ja ka Eestis on väga palju naisi liitunud viimastel aastatel Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega. Nii et see potentsiaal on olemas. Kahjuks oleme me Iisraeliga mõneti sarnases olukorras. Venemaal on piisavalt neid, kes unistavad siinse kubermangukorra taastamisest "järvest kuni mereni"," rääkis Kaljulaid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: