"Uue tsiviillajateenistuse mudeli ehitamine võtaks aega ning suure hulga vahendeid. Oluline on olemasolevad lüngad riigikaitses ja elanikkonnakaitses kiiresti ja adekvaatselt täita," ütles Terras ERR-ile.

Arvestades praegust julgeolekuolukorda ja ajasurvet peaks Terrase sõnul esmajärjekorras panema rõhku muude riigikaitsega seotud tegevuste arendamisele ja ellu viimisele.

"Riigikaitse ja elanikkonnakaitse peavad käima käsikäes ning selleks tuleb leida kiirkorras vajalikud vahendid. Pikemas plaanis ma tsiviilajateenistuse mudeli loomist ei välistaks, kuid see eeldab tervikmudelit, mis võtab arvesse ka ajateenijad, kaitseväe, Kaitseliidu ja Naiskodukaitse ning vastava rahastuse. Eesti elanike kaitsetahe on kõrge ning usun, et see takistuseks ei kujune," rääkis Terras.

Elanikkonnakaitse vaeslapse rollis

Terras näeb Eesti riigikaitse rahastamisel vajakajäämisi ja tema sõnul ei käi see hetkel ühte jalga.

"Sõjalise kaitse rahastus on tõusnud ning oleme näinud ka mitmete uute ülioluliste hangete väljakuulutamist. Samal ajal, kui vaadata valitsuse poolt plaanitud RES-i panust elanikkonnakaitsesse, siis jääb elanikkonnakaitse järgnevatel aastatel sisuliselt vaeslapse rolli. Igasugune uus samm või muutus eeldab ka rahalist panust, mida tänasel päeval infrastruktuurile ja inimestele ette nähtud ei ole," lausus Terras.

"Oleme alustanud noortest ning seadnud sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse, et suurendada noorte teadlikust tegutsemisest kriiside korral. Sama oluline oleks ka erinevate riigikaitsealaste laste- ja noorsooprogrammide kättesaadavuse parandamine üle Eesti," lisas ta.

Terras osutas ka ajateenijate arvu kasvule ja ütles, et ka see eeldab täiendavat rahalist panust.

"Lisaks oleme suurendanud õppekogunemiste arvu ning toonud sisse välkõppuste mudeli ning suurendanud elanikkonnakaitse koolituste hulka. Oluline on tagada ka vajalik rahastus Kaitseliidule. Siia juurde tuleb tagada veel erinevad ohuteavitussüsteemid, riiklikud varud kriisideks, varjendid, piiritaristu kiirem ehitamine ning palju muud. Jätkuvalt leian, et riik saaks motiveerida ka ettevõtteid panustama senisest enam riigikaitsesse näiteks sooduste ja tunnustussüsteemi kaudu," rääkis Terras.

Kaitseväe Akadeemia rektor brigaadikindral Vahur Karus ja julgeolekuekspert Erkki Koort arutasid neljapäeval ERR-i artiklis võimaluse üle luua paralleelselt kaitseväe ajateenistusega ka tsiviilajateenistus, mille abil saaks luua kriisiks väljaõpetatud inimeste reservi, ning sinna võiks kutsuda ka naised.