"Mina arvan ka, et tegemist on väga mõistliku, vajaliku ja õigeaegse ideega, mis väärib kindlasti põhjalikku arutelu avalikkuses ja spetsialistide poolt," ütles Stoicescu ERR-ile.

Stoicescu märkis, et Eesti 200 programmis on eesmärgiks seatud erilise tähelepanu pööramine elanikkonnakaitsele ja selle alase õppe võimaldamisele kõikidele meestele ja naistele ning kriisivalmidusele. "Igal täiskasvanud kodanikul on oma selge roll, motivatsioon ja vastutus ning igaüks peab teadma, mida ta ulatusliku kriisi olukorras teeb," sõnas ta.

"Teema oli tõepoolest üleval, nagu Karus nendib, ka koalitsiooniläbirääkimistel, kuid koalitsioonilepingusse see ei jõudnud. See on väga oluline teema, mis vajab läbi mõtlemist ja valmisolekut, enne poliitiliste otsuste tegemist, mis peaksid olema võimalikult konsensuslikud, mitte ainult valitsevas koalitsioonis. Tsiviilajateenistus kõigile (vanuses 18 kuni 27) nõuab inim-, materiaalseid ja rahalisi ressursse, mida ei ole veel planeeritud," rääkis Stoicescu.

"Eriti noored peavad saama sõnaõiguse, sest see puudutab neid. Teema peab olema neile põhjalikult tutvustatud ja arusaadav. Ettevalmistus tsiviilajateenistuseks, nagu ka ajateenistuseks kaitseväes, mis kulgevad paralleelsete protsessidena, peab algama riigikaitseõpetusega koolides, mida on vaja vastavalt täiendada," lisas ta.

Stoicescu sõnul saavad tsiviilajateenistusest kasu nii riik ehk riigi valmidus kriisidega toimetulekuks, kui ka noored ise. "Päästjate ja politseinike ning tervishoiutöötajate väljaõpetatud reserv ei ole kunagi liiga suur, eriti äkitselt tekkivate kriiside puhul. Noored saavad samas võimaluse olla riigile ja eriti oma kogukonnale kasulikud, omandada eluks vajalikke oskusi ning isegi vajadusel mõtiskleda elu poolt pakutavate võimaluste üle," lausus Stoicescu.

Ajateenistust läbivad Stoicescu sõnul lähimas tulevikus, prognooside kohaselt, kuni 50 protsenti noormeestest ja mõnikümmend naist aastas, kes teenivad vabatahtlikuna. "Kõigile ajateenistus ei sobi, kuid tsiviilajateenistus võib olla paljudele, kui mitte kõigile, väga hea alternatiiv," ütles Stoicescu.

"Ma loodan, et arutelu sel teemal alles algab ning võtab mõistliku hoo sisse. Mõned teised Euroopa riigid on tsiviilajateenistust juba rakendanud ning on selle tulemustega rahul," sõnas ta veel.

Endine kaitseväe juhataja, kindral Riho Terras peab tsiviilajateenistuse ideed paslikuks akadeemikutele arutamiseks. Realistlikuks Terras tsiviilteenistuse loomist ei pea olukorras, kus õpetajatele pole palka maksta. Ta ütleb, et see on riigikaitse ressursi killustamine ning lisaks puudub raha ja poliitiline tahe.

"Raha ja poliitiline tahe on siin väga võtmetähtsusega. Ma olen ise elanud riikides, kus selline tsiviilteenistus olemas on. Oli see Saksamaal, oli see Šveitsis ja seal kujunes see aastate jooksul selliseks kohaks, kuhu põgeneti ära kaitseväeteenistuse eest. Seda meil ju vaja ei ole. Meil oleks oluline suurendada kaitseväe reservi, ajateenijate arvu – sinna seda ressurssi paigutada, sest praegu käib Euroopas sõda," ültes Terras.

Kaitseväe Akadeemia rektor brigaadikindral Vahur Karus ja julgeolekuekspert Erkki Koort arutasid neljapäeval ERR-i artiklis võimaluse üle luua paralleelselt kaitseväe ajateenistusega ka tsiviilajateenistus, mille abil saaks luua kriisiks väljaõpetatud inimeste reservi, ning sinna võiks kutsuda ka naised.