X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Meedia: OSCE järgmiseks eesistujaks esitati Eesti asemel Malta

{{1701100980000 | amCalendar}}
OSCE istung.
OSCE istung. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) alaline nõukogu esitas ühehäälselt järgmiseks eesistujaks Malta. Eelmisel nädalal vetostasid Eesti kinnitamise eesistujaks Venemaa ja Valgevene.

Väljaande Malta Independent andmetel lepiti OSCE alalises nõukogus liikmesriikide suursaadikute poolt kokku, et uueks eesistujaks esitatakse Malta, kui OSCE maade välisministrid neljapäeval praeguse eesistujamaa Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes kogunevad. Selle poolt olid kõigi 57 liikmesriiki.

Teadet kinnitasid sotsiaalmeedias Malta peaminister Robert Abela ning praeguse eesistuja Põhja-Makedoonia välisminister Bujar Osmani.

Venemaa koos Valgevenega vetostas eelmisel teisipäeval Viinis OSCE alalises nõukogus Eesti kinnitamise OSCE järgmiseks eesistujaks 2024. aastal. Eesti oli Euroopa Liidu ühiskandidaat. Malta meedia teatel pakuti peale Venemaa vastasseisu Eesti kandidatuurile eesistuja kohta Maltale.

Eesti välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles eelmisel nädalal, et Eesti ei tohiks seepärast loobuda oma kandidatuurist ning OSCE eesistuja peaks vastupidiselt Venemaa soovile olema NATO riik. Malta ei kuulu NATO-sse.

""Olukorras, kus Venemaa rikub verist agressioonisõda pidades kõiki OSCE aluspõhimõtteid, on vastuvõetamatu alluda Moskva nõudmistele ja väljapressimisele, muu hulgas soovile, et OSCE järgmine eesistuja ei oleks NATO liitlasriik. Käesoleval hetkel peame Venemaad igakülgselt rahvusvahelisel areenil isoleerima, mitte otsima Moskvale meelepäraseid lahendusi," lausus Tsahkna.

Tsahkna: Eesti ei seisa sellele lahendusele vastu

Tsahkna ütles esmaspäeval, et olukorras, kus Eesti kandidatuur on lõplikult blokeeritud ja OSCE eesistuja Põhja-Makedoonia on alternatiivse lahendusena välja pakkunud teise Euroopa Liidu liikmesriigi Malta nimetamise OSCE järgmise aasta eesistujaks üheskoos OSCE nelja struktuuriüksuse juhi mandaatide pikendamisega üheks aastaks, ei seisa Eesti sellele lahendusele vastu.

"Peame oluliseks, et tingimustes, kus agressorriik on Eesti kui Euroopa Liidu ainsa kandidaadi vetostanud, seisab Euroopa Liit kindlalt Eesti selja taga. Alternatiivse ettepaneku käis välja Põhja-Makedoonia, kelle ülesanne eesistujana on kujunenud olukorrale lahendus leida. Eesti jaoks on oluline, et Venemaa agressioonisõja taustal hoiaks OSCE 2024. aasta eesistuja alal organisatsiooni aluspõhimõtteid, jätkaks Venemaa agressiooni käsitlemist ja Ukraina toetamist," lausus Tsahkna.

OSCE järgmise aasta eesistuja osas tehakse otsus nädala lõpus OSCE ministrite nõukogus Skopjes.

Mihkelson: OSCE on jõudnud kliinilisse surma

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) ütles Malta kompromisskandidatuuri kommenteerides, et OSCE on jõudnud kliinilisse surma.

"Kindlasti ei ole midagi Malta kui hea partneri vastu, kuid sisuliselt räägib see otsus seda, et agressorriigil Venemaal, kes peab sõda OSCE liikmesriigi Ukraina hävitamiseks, on jõud ja õigus määrata, kes seda organisatsiooni juhib või ei. Tekib ikkagi küsimus, kas Euroopal, lääne liitlastel on ikkagi sellist organisatsiooni täna vaja See, mis viimastel kuudel on toimunud OSCE-s ka Eesti kaasust silmas pidades, näitab, et see organisatsioon on jõudnud kliinilisse surma," lausus ta.

Mihkelsoni sõnul pole puht tehniliselt Eesti siiani oma kandidatuurist loobunud, kuid Malta võimalusest räägiti juba varem.

"Seda, mis täpselt toimus, peab küsima välisministri käest. Väliskomisjoni soovitus oli kindlalt see, et peame tõstatama küsimuse, kas selline organisatsioon vastab enam nendele põhimõtetele, milleks see loodi ja minu teada oli ainult Leedu see, kes selle küsimuse tõstatas," märkis ta.

Ka riigikogu väliskomisjoni liige, endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles, et möödunud nädalal toimunud arutelul jäi mulje, et komisjoni liikmete hinnangul ei tohiks Eesti oma kandidatuurist taganeda.

"Arutelu möödunud nädalal väliskomisjonis selles küsimuses peegeldas komisjoni liikmete arusaamas hoiakut, et peaksime oma kandidatuuri hoidma ning mitte Venemaa vetole järgi andma. Palusin komisjonis, et minister (Tsahkna) teavitaks sündmuste käigust enne Eesti poolseid otsuseid ka komisjoni. Nüüd tulevad uudised nii tõsises küsimuses aga hoopis Malta ajalehtedest," lausus ta.

Mihkelson lisas, et Eesti ei tohi nüüd üle reageerida, sest see annaks Venemaale veel ühe võidu.

"Kindlasti ei tohi tekitada olukorda, mis annaks Venemaale veel täiendava diplomaatilise võidu ehk meie liitlasruum mureneks rohkem. Kindlasti peame diplomaatilisel tasandil töötama oma peamiste liitlastega, eelkõige USA-ga, Saksamaaga ja teistega, et ikkagi rääkida oma seisukohtadest ja et millist Euroopa julgeolekuarhitektuuri me ikkagi tahame hoida ja kaitsta. Ma väga loodan, et järgmistel päevadel, kui OSCE kohtumine toimub ja sinna peaks saabuma ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov, siis et meie ja lääneriikide ministrid ei osaleks sellisel kohtumisel," lausus Mihkelson.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmeteks on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeolekuküsimustega.

Toimetaja: Marko Tooming, Reene Leas

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: