"Venemaa tõstis käesoleval aastal oma kaitsekulutusi ligikaudu 100 protsenti, 2023. aastal kasvas Vene Föderatsiooni kaitsekulutuste eelarve 100 miljardi euroni, mis on siis circa kolmandik kogu valitsuse kulutustest," rääkis Kiviselg reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil.  "Järgnevatel aastatel me näeme, et aastal 2024 kaitse Vene kaitseväe eelarve jääb umbes samadesse numbritesse ehk 100 miljardit eurot ning aastatel 2025-26 natukene langeb," lisas ta.

Kaitseväe luureülem ütles ka, et Vene relvajõud ületasid selle aasta kaitse-eelarves ette nähtud mahud kümne protsendiga juba esimesel poolaastal ning see sundiski vastu võtma lisaeelarve.

"Kokkuvõtvalt võimaldab see kõik Venemaal käimasolevat sõda [Ukrainas] praeguse intensiivsusega edasi pidada. Aga seda peetakse edasi Venemaa tsiviilühiskonna teenuste märkimisväärse languse ja heaolu arvelt," tõdes Kiviselg.

Sõjategevuse intensiivsus kahanes pisut

Kaitseväe luurekeskuse ülem tõdes ka, et olukord Ukraina rindel on viimase nädala jooksul püsinud suuremate muutusteta.

"Lahingute üldine intensiivsus on võrreldes eelmiste nädalatega mõnevõrra vähenenud, mis võib olla tingitud eelmise nädala lõpus ja selle nädala alguses halvenenud ilmastikutingimustest. Nädala teises pooles Lõuna-Ukrainat tabanud lumetorn tõmbas selle lahingutempo korraks alla. Aga üldises plaanis ei mõjutanud märkimisväärselt mõlema osapoole aktiivsust," rääkis kolonel Kiviselg.

Tema sõnul on Vene relvajõudude tegevuse põhirõhk jätkuvalt suunatud Avdijivka piirkonda, kus on toimunud ka kõige intensiivsemad lahingutegevused.

"Võib öelda, et kogu rinde lahingutegevustest umbes 20 protsenti või natuke rohkem toimub Avdijivka piirkonnas, mis on väga märkimisväärne protsent. Selle nädala kõige aktiivsemal päeval oli üle 100 lahingukontakti kogu rindejoone ulatuses," rääkis ta.

Kiviselg lisas, et Ukraina võitlejad on Avdijivka lõunaservas visalt vastupanu osutanud ning samas vasturünnakutega õgvendanud Vene vägede ähvardavat ohtu tiibadelt ja kindlustavad jätkuvalt ala püsimise Ukraina kontrolli all.

"Rinde lõunapoolsemas osas ei ole märkimisväärseid muutusi toimunud. Ukraina relvajõud on suutnud hoida enda hõivatud alasid Dnepri jõe idakaldal ning Vene Föderatsioon on alustanud võimalike Ukraina edenemissuundade täiendavat mineerimist, et riivistada ukrainlaste võimalik edasiliikumine sellel suunal," kirjeldas kolonel.

"Tõenäoliselt operatsiooni taseme läbimurret Vene Föderatsiooni lähiajal läbi viia Ukrainas ei suuda," rõhutas Kiviselg. "Küll aga suurendab Venemaa lähinädalatel tõenäoliselt kauglöökide intensiivsust Ukraina kriitilise taristu - elektrisüsteemi, transpordi, ettevõtete, ladude, telekommunikatsioonikeskuste - pihta."

Selle eesmärk on tema sõnul murda Ukraina moraal ning kutsuda esile sotsiaalset rahulolematust, mis võiks kõigutada Ukraina poliitilist maastikku või tekitada ühiskonnas vaidlusi. "Samuti näeme, et Venemaa on alustanud Ukraina-suunalisi infooperatsioone, et ennekõike suunata välistelt ohtudelt tähelepanu siseriiklikule olukorrale, otsides võimalikke ebakõlasid, neid võimendades süvendades," ütles Kiviselg.