Wirecard läks 2020. aastal pankrotti, ettevõtte teatas siis, et firma kontodelt puuduvat kahte miljardit eurot pole ilmselt olemaski. Saksa võimud esitasid siis Wirecardi juhtivtöötajatele süüdistuse ulatuslikus pettuses. 

Võimud süüdistavad Marsalekit sadade miljonite dollarite varastamises. Lääne võimud leiavad nüüd veel, et Marsalek aitas liigutada Vene luureagentuuride raha. Nii sai Moskva rahastada oma salajasi välismaiseid operatsioone. Väidetavalt tegi Marsalek veel koostööd ka Venemaa palgasõdurite firma Wagneriga, vahendas The Wall Street Journal. 

Lääne ametnike sõnul kasutasid Venemaa luureagentuurid Marsalekit vahendajana, kes suhtles Vene agentidega. Lääne luureametnikud leiavad veel, et Marsalek külastas Dubaid ning kohtus seal pensionil oleva Vene luureohvitseriga, kes hankis Moskva jaoks relvastust. 

Lääne ametnikud kahtlustavad veel, et Marsalek kogus informatsiooni Wirecardi klientide kohta ja edastas selle informatsiooni siis Moskvale. Ettevõtte klientide seas oli ka Saksa välisluureteenistus (BND). 

Wirecardi peeti eelmisel kümnendil Saksamaa tehnoloogiasektori tõusvaks täheks. Ettevõtte heaks tegi lobitööd ka toonane kantsler Angela Merkel, kes soovitas hiinlastel Wirecardiga äri teha. 

Endised kolleegid rääkisid, et Marsalek elas Saksamaal luksuslikku elu. Ta teenis aastas miljoneid dollareid ja kasutas reisimiseks eralennukit. Ta kohtus kuulsate ja rikaste inimestega, tema laual oli Vladimir Putini büst. 

Marsalek sündis 1980. aastal Viini lähedal asuvas väikelinnas. Tema isapoolne vanaisa oli Hans Marsalek, tšehhi kommunist, kes asutas hiljem Austria luureagentuuri. Austria ajaloolane Thomas Riegler ütles, et arhiividokumendid viitavad, et Hans töötas NSVL-i heaks.