25 Toila gümnaasiumi lastevanemat kaebasid volikogu otsuse kooli gümnaasiumiosa sulgeda kohtusse. Kohtusse minemist põhjendasid lastevanemad kogukonna vähese kaasamisega ja sellega, et Ida-Virumaal kaob viimane eestikeelse õpikeskkonnaga gümnaasium.

"Toila gümnaasiumis teadaolevalt on kõige suurem protsent eesti emakeelega õpilasi ja teistes gümnaasiumides on protsent vastupidine," rääkis Toila gümnaasiumi lapsevanem Piret Toovis.

Laste arvu vähenemise kõrval oli Toila vallale üheks gümnaasiumiosa sulgemise argumendiks, et muidu poleks riik andnud toetust uue koolimaja ehitamiseks. Toila vallavanema Eve Easti arvates oli gümnaasiumiosa vahetamine uue maja vastu mõistlik.

"Meie lapsed ka väärivad seda kaasaegsust ja tänapäevast koolikeskkonda," ütles East, kes oli rahul, et kooli arhitektuurikonkursil sai valiku teha koguni 30 töö hulgast.

Üheks Toila lastevanemate lootuseks on, et kuna sügisel Toila ja Jõhvi omavalitsus liituvad, leitakse selle käigus võimalus, et Toilas jätkuks gümnaasiumihariduse andmine.

"Edasi võiks nii minna, et ikkagi tuleb investeerimisraha ja gümnaasium jääb alles vähemalt nii kauaks, kuni neid lapsi päriselt vähemaks jääb, sest Jõhvi gümnaasium on praegu ülerahvastatud," sõnas Toila gümnaasiumi lapsevanem Maria Ronk.

Oma last Toila kooli panna plaaniv Rene Abramson ütles venekeelsele "Aktuaalsele kaamerale", et tema ei näe Toila kooli gümnaasiumiosa säilitamisel mõtet. "Mu laps õpib Toilas üheksa klassi ja siis läheb kas Jõhvi, Kohtla-Järve või Narva gümnaasiumisse. Regioonis peab olema integratsioon selline, et eestikeelsed lapsed õpivad koos venekeelsete lastega. Ma ei näe mõtet hoida väikest gümnaasiumi vaid eestikeelsetele lastele," ütles Abramson.

Piret Toovis nentis, et vaidlused kooli ümber on kogukonda lõhestanud. "On neid, kes on põhikooli poolt, aga suurem osa inimesi leiab, et gümnaasium peaks Toilas ikkagi säilima," sõnas Toovis.

Toila valla praeguste plaanide kohaselt peaks Toila gümnaasium jätkama põhikoolina 2026. aasta sügisest.