Valla kohtusse andnud lastevanemad toonitasid, et nii kaob Ida-Virumaal viimane eestikeelse keelekeskkonnaga gümnaasium. Kohtunik viitas, et Kohtla-Järve gümnaasiumis on eesti emakeelega õpilasi palju, kuna seal on eesti keele kui emakeele riigieksami tegijad ülekaalus.

Toila gümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemise otsuse vaidlustanud 25 lapsevanemat juhtisid tähelepanu õigusaktidele, millest tulenevalt on kohalikud omavalitsused ja riik kohustatud tagama eestikeelse õpikeskkonnaga hariduse kättesaadavuse. Seda kaebajate tõstatatud probleemi kaitsjate hinnangul kohus pikemalt ei käsitlenud.

"Kohus tugines selles küsimuses asjaolule, et Toila gümnaasiumi õpilastele alternatiivina pakutavas Kohtla-Järve gümnaasiumis on piisav arv eesti emakeelega õpilasi," kirjutasid Toila lastevanemaid kohtus esindanud advokaadibüroo RASK advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk.

Lastevanemate kaebuse rahuldamata jätnud Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Maria Lõbus analüüsis kolme piirkonna riigikooli, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve, eesti keele riigieksami tegijate arvu. Oma otsuses nimetaski kohtunik Toila õpilastele alternatiivseks kooliks just Kohtla-Järve gümnaasiumi. Kohtunik tõi näiteks, et 2023. aasta kevadel oli Kohtla-Järve koolis õpilasi, kes tegid eesti keele kui emakeele eksami, rohkem kui õpilasi, kes tegid eesti keele kui teise keele eksami.

2023. aasta kevadel oli Kohtla-Järve gümnaasiumis eesti keele kui emakeele riigieksami tegijaid 23 ja eesti keele kui teise keele eksami tegijaid 13. Samas kui Jõhvis olid need näitajad 39 ja 88 ning Sillamäel 0 ja 90.

Kohtuniku jaoks oli oluline ka see, et tema vaadeldud kolmeaastasel eksamiperioodil läks Kohtla-Järvel eesti keelega aasta-aastalt asi paremaks. Nimelt oli 2023. aastale eelnevatel aastatel koolis eesti keele kui emakeele lõpueksami sooritajaid vähem kui eesti keele kui teise keele eksamit tegevaid lapsi (2021. aastal vastavalt 19 ja 37 ning 2022. aastal 22 ja 30).

Eeltoodut arvestades on kaebajate lastel küllaltki kodu lähedal olemas võimalus saada gümnaasiumiharidust koolis, kus muukeelsete õpilaste osakaal on pigem väike, teatas kohus.

Kohtla-Järve gümnaasium õpilaste koduse keele kohta küsitlusi teinud ei ole. Kooli õppe- ja arendusjuht Mailen Remmelg tõi välja, et kohtuniku vaadeldaval õppeaastal 2022/2023 õppis Kohtla-Järve gümnaasiumis eesti keelt emakeelena 81 ja eesti keelt teise keelena 64 õpilast.

Kooli kinnitusel ei tähenda eesti keelt emakeelena õppimine seda, et eesti keel on õpilase emakeeleks. "Tuleb silmas pidada, et paljud eesti keelt emakeelena õppivad õpilased tulevad siiski kas kakskeelsest või vene kodukeelega perest," ütles Remmelg.

Lisaks juhtisid samal ajal Kohtla-Järve gümnaasiumis õppijad ERR-i tähelepanu sellele, et koolis oli suur väljalangevus. Ehk eesti keelega mitte hakkama saavaid õpilasi oli haridusasutuses esimestel õppeaastatel eesti keelt kodukeelena rääkijatest veelgi rohkem, kui seda näitavad kooli lõpueksamid.

Endine haridusminister Tõnis Lukas kirjutas sotsiaalmeedias Toila kooli toetuseks: "Seadusest ja Eesti haridusvaldkonna arengukavast (2021-2035) lähtudes saab teha Ida-Virumaal erandeid. Seega on ka Toila lastevanemate soov, et nende koolile erand tehtaks ja ta väikse gümnaasiumine säiliks, täiesti õigustatud. Segadust ses asjas on külvanud ka see, et haridusministeeriumi esindaja väitis kohtule, et riigilt kooliinvesteeringu saamise eelduseks ei olegi ilmtingimata gümnaasiumiastmest loobumine. See andis lootust, sest seni oli ministeeriumi ametlik väide, et Toila vallal oli valida, kas võtta riigilt vastu koolimaja investeeringuraha või jätkata gümnaasiumiastmega. Vallavalitsus valis esimese ja tõttas gümnaasiumiosa sulgema. Eestikeelse koolikeskkonna kaitsmine on loomulik tegevus." 

Toila valla kohtusse kaevanud 25 lapsevanemat pole veel otsustanud, kas nad kaebavad otsuse edasi või mitte. Aega on neil otsustamiseks 30. maini.

Tartu halduskohtu põhjendus

Tartu halduskohus jättis rahuldamata kaebuse, millega 25 inimest soovisid vaidlustada Toila kooli gümnaasiumiosa sulgemise.

25 inimest esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse, millega soovisid Toila vallavolikogu 2024. a 27. märtsi otsuse tühistamist. Otsusega nähti ette Toila gümnaasiumi ümberkorraldamine, mille raames lõpetatakse seal keskhariduse andmine.

Kaebajad leidsid, et Toila valla otsus on formaalselt õigusvastane ning oluliste kaalutlusvigadega. Kaebajad heitsid vallale ette, et arvestatud ei ole sellega, et Toila gümnaasium on ainus eestikeelne gümnaasium Ida-Virumaal ning teistes alternatiividena pakutud gümnaasiumides on suur muu emakeelega laste osakaal, mis mõjutaks kaebajate laste hariduse kvaliteeti negatiivselt. Kaebajad rõhutasid, et otsuse tagajärjel on paljud pered sunnitud Ida-Virumaalt ära kolima.

Kohus selles kaalutlusviga ei tuvastanud. Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe riigigümnaasiumis toimub õppetöö eesti keeles. Kaebajate esitatud andmetest nähtub tõepoolest, et Toila gümnaasiumis on kõige suurem eesti emakeelega õpilaste osakaal. Kõige väiksem on see Sillamäe gümnaasiumis. Jõhvi gümnaasiumis on samuti ülekaalus muu emakeelega õpilased.

Seevastu Kohtla-Järve gümnaasiumi andmetest nähtub, et selles koolis on aja jooksul eesti emakeelega õpilaste osakaal aina suurenenud ning 2022/2023. õppeaastal olid 12. klassis eesti emakeelega õpilased ülekaalus. Seega nendele õpilastele, kelle jaoks on oluline, et koolis oleks palju eesti emakeelega õpilasi, on sobivaimaks alternatiiviks Kohtla-Järve gümnaasium.

Kui Toila valla õpilased liiguvad õppima Kohtla-Järve gümnaasiumisse, suureneb selle arvel veelgi eesti emakeelega õpilaste osakaal. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et sellisel viisil võib Kohtla-Järve gümnaasiumis muu emakeelega õpilaste osakaal väheneda 30%-ni, mis on kaebajate esitatud keeleteadlase arvamusest nähtuvalt aktsepteeritav muukeelsete õpilaste osakaal koolis, et vältida eesti emakeelega lastele negatiivse lisakoormuse panemist. Eeltoodut arvestades on kaebajate lastel küllaltki kodu lähedal olemas võimalus saada gümnaasiumiharidust koolis, kus muukeelsete õpilaste osakaal on pigem väike. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et nende lapsed peavad saama õppida koolis, kus ei ole ühtegi muu emakeelega last.

Kaebuses toodi välja, et vald ei ole otsuse tegemisel analüüsinud õpilaste õpikeskkonna halvenemist. Lapsevanemad eelistaksid laste õpikeskkonnana Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe gümnaasiumi kortermajade lähedusele Toila gümnaasiumi ajaloolisemat keskkonda. Kohus leidis, et vald on piisavalt analüüsinud Toila valla õpikeskkonda võrrelduna riigigümnaasiumidega. Toila gümnaasiumi õppehoone on amortiseerunud, samas kui teised piirkonna koolid pakuvad õpilastele paremaid tingimusi. Ainuüksi seda, et Toila gümnaasiumi üks hoone on ajaloolise väärtusega, ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis pidanuks tingima Toila gümnaasiumi säilitamise. Ajaloolise väärtusega hoone hindamiseks ja kodukohaga sideme loomiseks on kaebajate lastel ka muid võimalusi kui seal gümnaasiumis käimine. "Õigus haridusele ei tähenda seda, et lapsevanemad saaksid nõuda koolikeskkonda, mida nad ise subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvalt eelistavad," tõi kohus tehtud otsuses välja.

Kaebajad osutasid ka sellele, et vald jättis otsuse tegemisel arvestamata koolitee pikkuse muutuse ning uute kooliteekondade korraldusega. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vald nentinud, et Toila ja Voka piirkonna gümnasistide koolitee muutub pikemaks, kuid märkinud, et koostöös ühistranspordikeskusega saab lastele Jõhvi ja Kohtla-Järvele kooli ja koju tagasi liikumiseks korraldada sobivad bussiliinid. Kohus mõistab, et ümberkorraldused mõjutavad kahtlemata kaebajate ja nende perede harjumuspärast elurütmi, kuid kaebuse rahuldamiseks peavad need mõjutused olema ebaproportsionaalsed. Praegu kohtu hinnangul sellise olukorraga tegemist ei ole. Laste koolitee küll pikeneb mõnevõrra ja sellega seoses suureneb ajakulu, kuid seda ei saa gümnaasiumiõpilaste vanust arvestades pidada ebaproportsionaalseks. Paljudel gümnasistidel üle Eesti tuleb kooli ja koju tagasi jõudmiseks kulutada samasuguses suurusjärgus aega. Samuti on paljudel lastevanematel üle Eesti aja- ja transpordikulu laste sõidutamisel kooli. Kohus toob välja, et ei ole võimalik tõmmata täpset piiri, kust alates sellised ebamugavused muutuvad ülemääraseks. Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades on kohus aga veendunud, et muutused pole sellised, mis mõjutaksid arvestatavalt juurdepääsu haridusele.

Kaebajad heitsid Toila valla otsusele ette ka seda, et vald ei teinud otsuse vastuvõtmisel sisulist analüüsi, vaid tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi investeerimisettepanekust lähtuvalt automaatotsuse. Kohus selle seisukohaga ei nõustunud. Vaidlustatud otsusest on näha ja seda on kohtumenetluses kinnitanud ka vastustaja, et HTMi investeerimisettepanek oli üks oluline kaalutlus otsuse vastuvõtmisel, kuid mitte ainus. Vaidlustatud otsusest on samuti näha, et vastustaja on arvestanud ka muid kaalutlusi, näiteks demograafilise olukorra halvenemist, haridusteenuste nõudluse vähenemist Toila vallas ja seda, et Toila valla koolide õpikeskkond ei ole kaasaegne.

Kokkuvõtvalt leidis halduskohus, et Toila valla 27. märtsi 2024. a otsus ei riku kaebajate õigusi ega ole ebaproportsionaalne. Vald ei ole lähtunud lubamatutest ega meelevaldsetest kaalutlustest ega jätnud otsuse tegemise seisukohast olulisi asjaolusid või huvisid välja selgitamata. Seega jättis kohus kaebuse rahuldamata.

Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda.

Lastevanemaid kaitsnud advokaatide seisukoht kohtu otsuse kohta

Halduskohus tegi Toila koolivaidluses 30.04.2025 otsuse, millega jäeti lastevanemate kaebus rahuldamata. Kohtuvaidluse algpõhjus on see, et haridus- ja teadusministeerium tegi vallale koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud investeerimisettepaneku, mille tingimuseks oli munitsipaalgümnaasiumi sulgemine. Vald võttis ettepaneku vastu ja tegi 2024 kevadel otsuse sulgeda kohalik gümnaasium.

Lastevanemate jaoks on arusaamatu see, et ministeeriumi jaoks ei omanud mitte mingisugust tähendust asjaolu, et sisuliselt suunas riik valda sulgema maakonna viimast gümnaasiumi, mille õpilastest enamuse moodustasid eesti keelt emakeelena rääkivad õpilased. Muudatuse tulemusel peaksid Toila lapsed tulevikus asuma õppima piirkonna teistes gümnaasiumides, kus õppekeel on küll eesti keel, kuid enamuse jaoks ei ole see nende emakeel.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Toila gümnaasiumi sulgemine lihtsalt üks järjekordne koolivõrgu ümberkorraldus. See on eestikeelse hariduse omandamise võimaluste oluline piiramine või isegi välistamine Ida-Virumaal. Samuti tähendab see piirkonna ühe tugeva eestikeelse kogukonna nõrgestamist. Kirjeldatud probleemid aga ei olnud kohtu hinnangul sellised, mis tooks kaasa valla otsuse tühistamise.

Kohtuotsuses ei analüüsinud kohus paraku lähemalt seda, kas Eesti Vabariigi põhiseadusest ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koosmõjust tulenevalt lasub riigil ja kohalikel omavalitsustel kohustus tagada õpilastele võimalus omandada haridust eestikeelses õppekeskkonnas. Kaebajad taotlesid muu hulgas tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis kohustaksid kohalikke omavalitsusi ja riiki tagama eestikeelse õppekeskkonnaga hariduse kättesaadavuse. Seda kaebajate tõstatatud probleemi kohus pikemalt ei käsitlenud. Kohus tugines selles küsimuses asjaolule, et Toila gümnaasiumi õpilastele alternatiivina pakutavas Kohtla-Järve gümnaasiumis on piisav arv eesti emakeelega õpilasi.

Kohus möönis küll, et koolides, kus on muu emakeelega lapsi, võib õppetöö korraldamine olla mõnevõrra keerulisem. HTMi kinnitusel on aga olemas meetodid sellistes tingimustes õppetöö läbiviimiseks. Tuleb märkida, et HTM ei selgitanud kohtumenetluse raames, milles need meetodid seisnevad, ei esitanud meetodite kirjeldust sisaldavaid materjale ega nende tulemuslikkust kinnitavaid andmeid. Kaebajate hinnangul jäi seega vastuseta küsimus, kas tekkinud olukord on ikka kooskõlas põhiseadusega, kui puudub selgus ja süsteemne tagatis eesti emakeelega laste hariduse kvaliteedi puhul.

Kohus nõustus kaebajatega, et vald on teinud kaalutlusvea, kui jättis arvestamata gümnaasiumi sulgemise mõju hariduslike erivajadustega õpilastele. Samas ei pidanud kohus seda rikkumist oluliseks, sest igal gümnaasiumil on kohustus tagada hariduslike erivajadustega lastele seaduses nõutav tugi. Seejuures ei hinnanud kohus, kas alternatiividena pakutavates gümnaasiumides on tegelikult olemas võimalus tagada hariduslike erivajadustega õpilastele vajalik tugi või mitte.

Jätkuvalt on vaidluse all küsimus, keda peab kooli pidaja enne kooli ümberkorraldamise otsuse tegemist ära kuulama – kas piisab ainult kooli hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse ärakuulamisest või tuleb samuti kuulata ära otsusest puudutatud õpilaste vanemad. Eelduslikult loob aga selles peatselt selguse Riigikohus Lääneranna koolide ümberkorraldamist puudutavates vaidlustes.

Lastevanemad otsustavad lähiajal selle, kas esitavad apellatsioonikaebuse või mitte.