Kooli gümnaasiumiosa sulgemise vaidlustasid halduskohtus 25 lapsevanemat. Nende hinnangul oli otsus põhiseadusega vastuolus, kogukonda ei kaasatud piisavalt, otsuse tegemisel lähtuti valedest andmetest ja jäeti olulised asjaolud analüüsimata ja kaalumata. Tartu halduskohus kaebust ei rahuldanud.

Tartu ringkonnakohtu halduskolleegium leidis otsusest olulisi kaalumisvigu, mis võisid viia ebaõige otsuse tegemiseni. Halduskolleegium tõdes, et kohalik omavalitsus peab lähtuma oma tegevuses eelkõige kohalike elanike huvidest, lisades, et riigi poliitilised suunad võivad muutuda ning nendele ei saa rajada pikaajalise mõjuga kohalikku elanikkonda mõjutavaid otsuseid.

Riigigümnaasiumite loomine ei võta kohalikult omavalitsuselt kaasvastutust üldkeskhariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi eest ega kohusta ilmtingimata hästi tegutsevat gümnaasiumit sulgema. 

Kuna kaalutlusvead tõid kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise, ei käsitlenud ringkonnakohus kaebajate väiteid eestikeelse õppekeskkonna ja hariduse kättesaadavust tagavate õigusaktide puudumise põhiseadusvastasuse kohta. Kohus saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalve vaid siis, kui õigusakti puudumise põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral.

Ringkonnakohus otsustas sedagi, et Jõhvi vald peab kandma kaebajate menetluskulud, mis ulatusid üle 20 000 euro.

Tartu ringkonnakohtu esimehe ja kohtuasja eesistuja Tiina Pappeli sõnul said nad lastevanemaid toetava otsuse tegemisel tuge riigikohtu lahendist, mis puudutas Lääneranna koolide sulgemist. Kohus leidis, et omavalitsus oleks pidanud otsuse tegemisel rohkem arvestama kohaliku elanikkonna soovidega.

Otsus ei ole jõustunud ja selle peale saab esitada riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul.

Lapsevanemaid esindavad RASKi advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk selgitasid, et kohtuotsus on laiemat mõju omav lahend, mis selgitab ühelt poolt eestikeelse keelekeskkonna ja laste hariduse kvaliteediga arvestamise tähtsust ning teiselt poolt rõhutab kohaliku omavalitsuse rolli ja vastutust lastega seotud otsuste tegemisel.

"Ringkonnakohus rõhutas, et vald ei saa teha kooli ümberkorraldamise otsuseid pelgalt riigi tahtele tuginedes. Vald peab lähtume ennekõike kohalikest huvidest ning arvestama otsuse tegemisel selle mõjuga kohalikele elanikele," kommenteeris Lopman.

"See on selge signaal nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigile, et kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigus tähendab ka kohustust seada esiplaanile kohalikke huve. Kohalik omavalitsus ei saa muutuda pelgalt riigi tahte realiseerijaks," täiendas Tuisk.

Kohtuvaidluste ajal on Toila vald ühinenud Jõhvi vallaga. Jõhvi abivallavanem Heidi Uustalu ei välistanud kohtuotsuse edasikaebamist. Tema sõnul tuleb vallal arvestada ka haridus- ja teadusministeeriumiga. Nimelt oli Toila kooli gümnaasiumiosa sulgemise otsus seotud ministeeriumi lubadusega toetada uue koolimaja ehitamist.

Toila kooli gümnaasiumiosas on praegu 11. klassis 4 ja 12. klassis 18 õpilast. Kusjuures enne kohtu otsust olnud plaanide kohaselt soovis kool lõpetada gümnaasiumihariduse andmise pärast käesolevat õppeaastat ehk praegu 11. klassis õppivad õpilastele öeldi, et nad peavad sügiseks leidma uue kooli.

Toila gümnaasiumi põhikooliastmetes õpib 210 õpilast: 1. klass – 21, 2. klass – 23, 3. klass – 21, 4. klass – 24, 5. klass – 26, 6. klass – 23, 7. klass – 18, 8. klass – 29 ja 9. klass – 25 õpilast.