Läänemets ütles erakonna siselisti saadetud kirjas, et sotsiaaldemokraadid on veendunud streigiõiguse toetajad ja seisavad kindlalt kõigi õpetajate selja taga.

"Streikimine on üks demokraatliku riigi ning tugeva ühiskonna tunnus, mis eraldi märgitud ka Eesti põhiseaduses. Loodan, et seda mõistavad ka lapsevanemad ja teised, keda streik otsesemalt puudutab. Kui kellegi otsa siin olukorras küsivalt vaadata, siis valitsuse, kellel on võimalus streik ära hoida," kirjutas ta.

Läänemets pöördus ühtlasi kõigi sotsiaaldemokraatidest omavalitsusjuhtide, volikogu liikmete ja sõprade poole üleskutsega tagada streigi ajal õpetajatele nende sissetulek.

"Streik ei toimu kellegi vastu, vaid hea hariduse ja tugeva Eesti poolt ning on oluline, et need julged ja endast kaugemale vaatavad õpetajad, kes streigis osalevad, ei kaotaks motivatsiooni ega usku oma riiki," märkis Läänemets.

Haridusministeerium on selles küsimuses endiselt jäänud seisukohale, et streigi ajal palka ei maksta, kuivõrd nii ütleb seadus.

Läänemetsa sõnul mõjutab streik lisaks õpetajatele ja õpilastele ka teiste inimeste elusid ning Eesti majandust.

"Streigil on tagajärg kindlasti ka Eesti niigi hapras seisus majandusele, kui lapsevanemad peavad tegelema töö asemel koju jäänud koolilastega ning pikemas plaanis ei oska me isegi prognoosida kuivõrd streigiga kaasnevad õpilüngad laste haridusteed ning Eesti üldist hariduse taset mõjutavad," lausus ta.

Õpetajate streik algab 22. jaanuaril ning on praeguse seisuga tähtajatu. Toetusstreik, kus osalevad näiteks lasteaia- ja kutsekooliõpetajad, peaks algama 24. jaanuaril ning see saab seaduse järgi kesta kolm päeva. Toetusstreigis osalejad peavad oma osalemisest teatama vähemalt viis tööpäeva ette.

Koalitsiooninõukogu arutab pikaajalist palgakokkulepet

Esmaspäeva pärastlõunal koguneb valitsuserakonna juhtidega koalitsiooninõukogu, kus haridus- ja teadusminister Kristina Kallas küsib valitsuselt mandaati õpetajatega pikaajalise ehk aastateks 2025–2027 palgakokkuleppe sõlmimiseks. 

Läänemets märkis, et sotsiaaldemokraadid toetavad seda ettepanekut ning avaldas lootust, et kui kokkulepe valitsuses saavutatakse, aitab see ka kaasa õpetajatega leppe saavutamisele. Selge on aga see, et tänavu õpetajate palk ei tõuse.

"2024. aasta lubatust väiksem palgatõus ei tee kellelegi heameelt, ent usun, et kui suudame kokkuleppega tagada 2027. aastaks parema palgataseme, sobib see ka õpetajatele," kirjutas Läänemets.

Läänemets lisas, et praegune on riigijuhtimine on sellisteks olukordadeks nagu palgatülide lahendamine liiga jäik ning riigile olulisi küsimusi peaks tihemini arutama.

"Oleme koalitsioonipartneritele öelnud, et ei mõista lähenemist, kus valitsus saab ühiskonna suuri muresid arutada vaid korra aastas – kahe päeva jooksul Vihulas riigieelarve tegemisel. Selline lähenemine võis sobida headesse igavatesse aegadesse, kuid mitte kriiside rohkesse tänapäeva," lausus Läänemets.