Statistika näitab, et viljaimport Venemaalt pole Ukraina sõja ajal mitte vähenenud, vaid hoopis üle kolme korra kasvanud. Venemaa vilja transiit ulatus mullu 11 kuuga ligi kahe miljoni tonnini. Läti saab keelata viljaimpordi oma riiki, kuid mitte Lätit läbivat transiiti teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

"Ütleme täiesti selgelt, et me ei soovi seda vilja oma maal näha. Samal ajal püüame kujundada viljaimpordi keelu suhtes üleeuroopalist toetust, mis viiks ühise otsuseni. Meie turg on ju üks, oleme siin kõik Euroopas koos. Tähtsaim ja mõjusaim oleks selles küsimuses vastu võtta Euroopa ühine seisukoht," lausus Silina.

Lätti jääb Venemaalt toodavast viljast vaid väike osa, ülejäänu viiakse mujale Euroopasse. Siiski otsustas Läti valitsus, et sellest aastast ei saa enam Lätis toetusi need põllumajandustootjad, kes kasutavad Venemaalt või Valgevenest pärit tooret.

"Loomulikult võtame vastu ka seaduse. Kuid kuni see pole jõustunud, kehtib valitsuse otsus. Alanud aasta 1. jaanuarist ei tohi ükski Läti riigi toetusele pürgiv ettevõte osta ümbertöötlemiseks Venemaalt pärit vilja. See on väga tähtis muudatus," lausus Läti põllumajandusminister Armands Krauze.

Läti on algatusega praegu üksi. Kui impordikeeld hõlmaks kogu Euroopat või vähemalt Balti riike, oleks see Ukraina sõjaga seotud poliitilise ja majandusliku mõõtme kõrval tähtis ka kohalike põllumeeste jaoks, kes saaks oma kasvatatud vilja eest küsida paremat hinda.