Elering sai maagaasi põhivõrgu omanikuks kümmekond aastat tagasi. Ülekandevõrkude koondamine süsteemihalduri kätte pidi tagama parema konkurentsi ja suurema varustuskindluse. Nüüd aga kaalub Elering Narva ja Värska suunas viivatest gaasijuhtmetest loobumist, sest Venemaalt gaasi enam ei tule ja torude pikaajaline ülalpidamine nõuab Eleringi hinnangul paarsada miljonit eurot.

Lisaks on gaasi tarbimine languses ning tulevikus võikski kaaluda Lõuna- ja Ida-Eesti klientide varustamist veeldatud gaasiga maanteed või raudteed pidi, kuid kes sellega tegelema hakkab, pole enam süsteemihalduri vastutus. Sellest rääkis läinud nädalal ERR-ile Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Kilk ütles esmaspäeval "Aktuaalsele kaamerale", et need torud on 60 pluss aastat vanad.

"10 kuni 15 aastat suudavad need tänases seisukorras ilusasti püsida, aga me tahame nagu natukene pikemalt ette vaadata. Väga suure ja mahuka  võrgu ülevalpidamine väga väikese arvu tarbijate poolt ilmselgelt läheb ju liiga kalliks. Mõnes kontekstis võibki olla hoopis mõistlikum vedada sinna kas või veeldatud kujul see (gaas) kohale, see oleks nagu isoleeritud saare kujul tarbimise katmine. Neid variante me tahamegi arutada," lausus Kilk.          

Ida-Viru suurimaid gaasitarbijaid on AS Enefit Power, mis kasutab maagaasi Balti elektrijaama reservkatlamajas ning uurib Narva uue gaasielektrijaama rajamise võimalust. Enefit Poweri juht Andres Vainola on Eleringi ideest hämmingus.

"Meie oleme selle Narva suunalise gaasitoru enam kui 90 protsendi mahus kasutajad. Selline seisukoht ei loo meile küll kindlasti investeerimiskindlust, et me võime oma plaanidega Balti elektrijaamas edasi minna," sõnas Vainola.

Eesti Gaas kinnitas, et nemad gaasitarbimise olulist langust Virumaal või Lõuna-Eestis ei näe. 50 000 kodumajapidamist ja üle poole tuhande ettevõtte tarbivad stabiilselt ligi poole Eestis müüdavast maagaasist.

"Kui Elering arvab, et tema hinnangul ei ole mõistlik selle toru majandamine, siis kuna torustik on kunagi kuulunud Eesti Gaasile, me võtame selle torustiku tagasi. Ja me oleksime valmis isegi seda suhteliselt kohe tegema, siis me saame kõik need mured ja probleemid ära lahendada ja ka selle toru arengu eest juba täna hoolitsema hakata," sõnas Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

Kotovi hinnangul vajavad Narva ja Värska suunalised gaasitorud hooldust ja kohati ka remonti, kuid kindlasti ei maksa see 200 miljonit eurot ning täiesti uut trassi pole samuti mõtet ehitama hakata, sest gaasitorude eluiga kestab veel vähemalt paar-kolmkümmend aastat.

"Nii et gaasitarbija ei peaks muretsema mitte varustuskindluse, vaid süsteemihalduri tegevuse pärast," sõnas Raul Kotov. "Tasuks muretseda, miks Eleringil sellised mõtted on. Ettevõte, kes on süsteemihaldur ja kelle kätte need torud on usaldatud, peaks tegelikult mõtlema, kuidas gaasi kasutamist laiendada, kuidas gaasi kasutamist elus hoida. Seda enam, et gaas on ju tegelikult Euroopas selline kütus, mille kasutamine on perspektiivikas ja mis aitab ka kõiki keskkonnaeesmärke täita."

Veeldatud gaasi transportimine näiteks rongiga Narva olukorras, kus gaasitorustik on juba välja ehitatud, pole Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi hinnangul mõistlik tegevus.