Hiljuti lekkis meediasse Saksa sõjaväelaste kõrgetasemelisel koosolekul peetud Ukraina sõja teemaline arutelu. Leket kasutas ära ka Venemaa propagandamasin.

Intervjuus Politicole ei kohelnud Dearlove Saksamaad just siidkinnastega. 

"Te teate sama hästi kui mina, et nende turvameetmed on olnud kohutavad. See on tegelikult päris šokeeriv. Angela Merkel juhtis riiki mobiiltelefoni kaudu. Seega võis kindel olla, et venelased kuulasid teda pealt, ilmselt kuulavad siiani. Ma arvan, et Saksamaa probleem on selles, et ta on nüüd liiga tuliselt patsifistlik ega ole kunagi julgeolekut tõsiselt võtnud," rääkis Dearlove. 

Dearlove tõi samas välja, et mõned inimesed võtavad Saksamaal julgeolekut ka tõsiselt. Ta tõi näiteks välja Saksa välisluureteenistuse (BND) endise juhi August Hanningi, kes võtab julgeolekuga seotud ohte tõsiselt. Ka Hanning on hoiatanud, et viimane leke on tõenäoliselt vaid jäämäe tipp. 

Siiski ütles Dearlove, et kui ta oli MI6 juht, siis ta valis väga hoolikalt, mida ta BND-ga jagab, kuna kartis, et see informatsioon võib lekkida Venemaale. Kuna aga Saksamaa mängib Ukraina toetamisel olulist rolli, siis praegune MI6 juht Richard Moore võib nüüd olla keerulisemas seisus ja peab rohkem infot jagama.

"Sakslased on väga närvilised, väga ebakindlad selle osas, kuidas oma kaarte välja mängida. Nad tahavad pidevalt juhiseid saada," ütles Dearlove. 

Tal jätkus kriitikanooli aga ka Suurbritanniale. 

"Kui te peaksite Ühendkuningriigis kedagi tänaval kohtama ja küsiksite, kas nad arvavad, et Suurbritannia on sõjas, vaataksid nad teid nii, nagu oleksite te hull. Aga me oleme sõjas, oleme Venemaaga varjusõjas (gray war) ja ma üritan seda inimestele pidevalt meelde tuletada," rääkis Dearlove. 

Tema sõnul peab riik kaitse-eelarvet suurendama, et kaitsekulud moodustaksid vähemalt 2,5 protsenti SKP-st. 

"Peame kiiresti juurde ehitama sõjalaevu. Me vajame palju suuremat mereväge," rääkis Dearlove.

Dearlove kiitis aga Kesk-Euroopa ja Balti riikide tegevust, tõstes eelkõige Poolat esile. Varssavi kulutab riigikaitsele ligi neli protsenti SKP-st. Tema sõnul on kaitsekulutuste suurendamine vajalik ka  "Trumpi kontrollimiseks".

"Kui Trump võimule tuleb, siis kõik NATO riigid kulutavad kaitsele kaks protsenti või liiguvad selle suunas. See on täiesti erinev olukorrast, mis oli esimesel korral. Ma kiidan heaks selle, mida Trump tegi oma esimesel ametiajal NATO ja eriti sakslaste väljakutsumisel. Kui sakslased hakkaksid tõsiselt raha taasrelvastamisele kulutama, mida nad peaksid oma majanduse suuruse tõttu tegema, siis muudaks see olukorda," ütles Dearlove.