Oluline 30. märtsil kell 20.55:

- Briti luure: Venemaa mobiliseerib igas kuus umbes 30 000 inimest;

- Hiljutises rünnakus hävis Harkivi oblasti suurim soojuselektrijaam;

- Zelenski: USA abita peab Ukraina veelgi taganema;

- Donald Tusk hoiatas reaalse sõjaohu eest Euroopas;

- Zelenski lasi mitu nõunikku lahti;

- Ligi 2000 Ukraina kultuuriasutust on sõjas kannatada saanud;

Briti luure: Venemaa mobiliseerib igas kuus umbes 30 000 inimest

Venemaa mobiliseerib igas kuus tõenäoliselt umbes 30 000 inimest, ütles Briti kaitseministeerium oma hiljutisimas ülevaates.

Brittide hinnang läheb kokku Ukraina sõjaväeluure jaanuarikuise teatega, mille järgi mobiliseerib Venemaa iga päev 1000 kuni 1100 inimest.

"Venemaa suudab suure tõenäosusega vastu võtta kaotusi ja jätkata rünnakuid, mille eesmärk on kurnata Ukraina vägesid," seisab brittide ülevaates.

Suurbritannia kaitseministeerium lisas, et Venemaa mürskude ja muu varustuse ülekaal võimaldab Venemaa jõududel hoida oma edumaad sõjas.

Briti luure andmetel on Vene sõjaväelased suutnud järk-järgult liikuda edasi Avdijivkast lääne poole. Ukraina armee pole seda informatsiooni esialgu kommenteerinud, kuid teatas oma laupäevahommikuses ülevaates, et tõrjus Avdijivka sektoris viimase ööpäeva jooksul 20 rünnakut.

"Vene vägi on jätkanud rünnakuid rindejoone mitmes punktis, kuid edusammud on olnud viimastel nädalatel väikesed," märkis Briti kaitseministeerium.

Hiljutises rünnakus hävis Harkivi oblasti suurim soojuselektrijaam

Vene sõjaväelaste hiljutine rünnak Harkivi oblastile hävitas Zmijivi soojuselektrijaama, teatas Ukraina riiklik energiakompanii Tsentrenergo.

Zmijivi soojuselektrijaam sai pihta 22. märtsil täiemahulise sõja ühe suurema rünnaku käigus Ukraina energiataristu vastu. Ettevõtte teatel hävitas rünnak kõik jaama üksused ning kahjustas tugiseadmeid.

"Purustused on erinevad, alates täielikust hävimisest kuni ulatuslike kahjustusteni. Ettevõte koristab parasjagu rususid ning ligipääs enamikule seadmetest puudub," teatas Tsentrenergo.

Harkivi oblasti kuberneri sõnul oli 25. märtsi seisuga Harkivi linnas elektrita umbes 200 000 majapidamist.

Zelenski: USA abita peab Ukraina veelgi taganema

Ukraina relvajõud on sunnitud veelgi taganema, kui USA sõjaline abi takerdumine jätkub, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski The Washington Postile.

Ta kutsus USA-d üles andma Ukrainale rohkem pikamaarakette, millega saab okupeeritud Krimmis lennuvälju tabada.

Zelenski sõnul ei saa Ukraina armee vastupealetungi operatsioone planeerida, sest ei ole teada, kas neil on edaspidi selleks vajalikke relvi.

"Kui sa ei astu samme edasi, et valmistada ette uut vastupealetungi, siis astub neid samme Venemaa. Seda me oleme selles sõjas õppinud: kui sa ei tee seda, siis Venemaa teeb," ütles Zelenski.

Tänavu veebruaris pidid Ukraina sõjaväelased taganema Avdijivka juurest. "Me püüame leida viise, et mitte taganeda," ütles Zelenski ja lisas, et pärast Avdijivka langemist on Ukraina olukorra stabiliseerinud tänu armee arukatele otsustele.

Samas hoiatas ta, et üldine olukord on sõjalise abita sünge. "Kui USA tuge ei ole, siis see tähendab, et meil ei ole õhutõrjet, Patrioti rakette, elektrooniliste sõjavahendite segajaid, 155mm mürske. See tähendab, et me taganeme sammhaaval, väikeste sammudega," rääkis president.

Lisaks õhutõrjevahendite puudusele on Zelenski sõnul Ukrainal vaja pikamaarakette, et rünnata õhuväebaase, kust Venemaa lennukid õhku tõusevad.

"Kui Venemaal on rakette ja meil pole, siis nad ründavad rakettidega kõike: gaasi-, energiarajatisi, koole, tehaseid, tsiviilhooneid. ATACMS-300 on lahendus," ütles ta.

ATACMS on pikamaaraketisüsteem ning mullu oktoobris tarnis USA Ukrainale nende vanemaid mudeleid, mille laskeulatus on 165 kilomeetrit. Uuemate mudelite ulatus on aga kuni umbes 300 kilomeetrit ja neid ei ole Ukrainale veel antud.

"Kui Venemaa teab, et me saame nende lennukid hävitada, siis nad ei ründaks meid Krimmist. See on sama nagu Musta mere laevastikuga. Me tõrjusime need meie territoriaalvetest. Nüüd me tõrjume nad Krimmi lennuväljadelt," sõnas Zelenski.

Ta lisas, et poliitiline nääklemine Washingtonis vähendab Ukraina võimet vastu võidelda. "Me ei saa enam aega raisata. Ukraina ei saa olla erakondade vahel poliitiline küsimus. Kui Ukraina langeb, siis Putin lõhestab kogu maailma," ütles ta.

Zelenski lasi lahti nõunikke

President Volodõmõr Zelenski vabastas ametist veel kaks presidendi kantselei liiget ja neli nõunikku oma siseringi ümberkujundamise käigus, teatas kantselei laupäeval

Veebis avaldatud dekreetidega vabastati Zelenski esimene abi Serhii Shefir ja sõdurite õiguste volinik Aljona Verbõtska oma rollidest. Põhjendusi ei toodud.

Ligi 2000 Ukraina kultuuriasutust on sõjas kannatada saanud

Ukraina vägede vabastatud riigi osades on Vene vägede käes kannatada saanud kokku 1795 kultuuriasutust, teatas riigi kultuuriministri kohusetäitja Rostõslav Karandijev reedel.

Vabastatud Ukraina alade taasintegreerimise foorumil esinedes rääkis Karandijev laastamistööst, mille hulka kuulub ka hiljutine Kiievi dekoratiiv- ja tarbekunsti- ja disainiakadeemia Vene raketitulega hävitamine.

Ukraina kultuurikeskused on pidevalt olnud Venemaa drooni- ja raketirünnakute sihtmärgiks, kuna Venemaa üritab jätkuvalt Ukraina identiteeti kustutada.

Putin on pikka aega väitnud, et Ukraina on ajalooliselt ebaseaduslik ja on öelnud, et ukrainlased on tegelikult venelased. Õigustades Venemaa täiemahulist sissetungi, väitis Putin, et inimkonna ajaloos pole Ukrainat kunagi eksisteerinud.

ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) teatas 2023. aasta juulis, et täiemahulise invasiooni käigus sai kannatada vähemalt 274 kultuuriobjekti. Tõenäoliselt on see arv kasvanud. UNESCO võttis 219. istungjärgul Pariisis UNESCO peakorteris vastu säilitusabi hädaabiprogrammi.

Tusk: alanud on sõjaeelne aeg

Tusk hoiatas reaalse sõjaohu eest Euroopas, öeldes, et esimest korda alates teise maailmasõja lõpust on kontinent astunud "sõjaeelsesse ajastusse", vahendas BNS uudistekanalit AFP.

"Sõda pole enam mineviku mõiste. See on tõeline ja sai alguse üle kahe aasta tagasi. Praegu on kõige murettekitavam, et sõna otseses mõttes on võimalikud igasugused stsenaariumid. Me ei ole näinud sellist olukorda alates 1945. aastast," ütles Tusk reedel Euroopa meediakontsernile LENA antud intervjuus.

"Ma tean, et see kõlab kohutavalt, eriti noorema põlvkonna jaoks, aga me peame harjuma sellega, et on alanud uus ajastu: sõjaeelne aeg. Ma ei liialda, see muutub iga päevaga selgemaks."

Venemaa vallandatud täiemahuline sõda Ukraina vastu rohkem kui kaks aastat tagasi pööras pea peale Euroopa liidrite tunde kõigutamatust sõjajärgsest rahust, ajendades paljusid riike suurendama relvatootmist, et varustada nii Kiievit kui ka oma sõjaväge.

Endine Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Tusk, kelle riik on olnud üks Ukraina kindlamaid toetajaid, ütles reedel, et kui Kiiev kaotab, ei tunne keegi end Euroopas turvaliselt.

Samuti on Euroopal silme ees USA endise presidendi Donald Trumpi võimalik tagasipöördumine Valgesse Majja. Tema avalikult NATO-skeptiline hoiak on tekitanud küsimusi Ameerika sõjalise abi usaldusväärsusest, kui ta peaks novembris tagasi valitama.

"Meie töö on arendada Atlandi-üleseid suhteid sõltumata sellest, kes on USA president," rõhutas Tusk intervjuus.

NATO sõjalise komitee esimees leitnant admiral Rob Bauer ütles 29. märtsil ajakirjanikele, et praegu pole märke, et Venemaa kavandaks rünnakut mõne NATO liikmesriigi vastu, kuid hoiatas, et allianss peab olema valmis tulevaseks eskaleerumiseks.

"Mitte miski ei viita sellele, et Venemaa kavatseb rünnata mõnda NATO riiki. Ma ei usu, et seal on otsest ohtu," ütles Bauer Riias ajakirjanikele, vahendas Läti väljaanne LETA.

Vaatamata sellele, et NATO-le pole otsest ohtu, hoiatas Bauer, et "Venemaa ambitsioonid ulatuvad Ukrainast kaugemale. Me teame seda, seega peab allianss tervikuna olema rohkem valmis."