Kuivõrd Venemaa agressioon kestab Ukrainas juba kolmandat aastat, siis võib tekkida väär ettekujutus, et Venemaa tähelepanu ja ressursid on kõik koondatud Ukrainale, mis pole aga sugugi nii, ütles Palloson.

Lääneriikide sanktsioonide tõttu on Venemaa luureteenistuste mõjutustegevuse vahendid pärsitud, uute võimaluste otsing on muutnud idanaabri eriteenistused aga sirgjoonelisemaks ja jõhkramaks.

"Kõige olulisem muutus kaitsepolitsei ohupildis viimase aastaga on Venemaa mõjutustegevuse muutumine füüsilisemaks,  brutaalsemaks, nimetame seda ka riiklikuks vandalismiks.  Venemaa on viimase aasta jooksul hoogustanud Eesti ja mitme teise Euroopa riigi vastu hübriidoperatsioone ehk püüab kasutada kõiki mittesõjalisi vahendeid relvana meie vastu. Venemaa on Eesti vastu kasutanud pidevalt vaenupropagandat, küberründeid, Eesti mälestusmärkide kallal vandaalitsenud, pommiähvarduste kampaaniad, ränderünde katseid, püüdis mõjutada parlamendivalimisi. Märgiline on, et eriteenistuste ülesandel vandaalitseti siseministri (Lauri Läänemetsa) auto kallal," lausus Palloson.

Pallosoni sõnul ei lasknud kapo koos partneritega Vene hübriidoperatsioonidel realiseeruda.

"Tegelikult plaanis Venemaa Eestis toime panna veel täiendavaid rünnakuid, mis realiseerumisel oleks märksa suurema mõjuga. Oleme tänaseks kinni pidanud 13 isikut, kelle anname kohtu alla. Selliste rünnete toimepanemiseks värvatakse inimesi sageli sotsiaalmeedia teel. Tegu on tihti kriminaalse taustaga, majanduslikes raskustes olevate noortega, kelle jaoks ideoloogia pole oluline, pigem raha, mida on võimalik teenida," lausus ta.

Pommiähvarduste kampaanias tehti Vene eriteenistuste juhtimisel sadadele Eesti koolidele, riigiasutustele, omavalitsustele ja ettevõtetele e-kirja teel pommiähvardusi. E-kirjad panid teele Venemaa territooriumilt Kremli-meelsed aktivistid. Otsest ohtu polnud, sest ühtki pommi ei paigaldatud ega lõhatud, ütles Palloson.

Propaganda endiselt ohtlik, eriti äärealadel

Palloson juhtis tähelepanu Kagu- ja Kirde-Eestile, kus väiksemate sissetulekute, suurema tööpuuduse ja kehvemate riiklike teenuste tõttu on inimesed kõiksugu propaganda suhtes vastuvõtlikumad ning ka Venemaa võib üritada seda ära kasutada.

"Venemaa propaganda ja mõjutustegevus on jätkuvalt suur julgeolekuoht Eesti venekeelsele elanikkonnale," märkis Palloson, lisades, et uuringute järgi on Kremli propaganda mõju ja usaldusväärsus venekeelsete elanike seas küll vähenemas, kuid sotsiaalmeedias on Eestis elavad inimesed aina haavatavamad.

"Kuid ka Kremli propaganda üritab leida uusi väljundeid ja üks trend on kolimine sotsiaalmeediasse, kus üritatakse väiksematele gruppidele personaalselt läheneda. Samas on Eesti inimesed sotsiaalmeedias aina haavatavamad. Lõimingu-uuring toob välja, et muukeelsete seas on sotsiaalmeedia kõige olulisem infoallikas," ütles Palloson.

Vene eriteenistused on hakanud värbama tavalisi inimesi

Vastuluure vaates on peamine oht endiselt Vene ja Hiina eriteenistused. Vene eriteenistused teevad värbamiskatseid peamiselt Venemaale reisinute hulgas, samas on hakatud värbama täiesti tavalisi inimesi, kel puudub ligipääs tundlikule infole.

"Venemaa eriteenistused üritavad viimasel ajal värvata üha rohkem tavalisi inimesi; inimesi, kes ei tööta riigisektoris, ei oma riigisaladuse luba ega huvipakkuvaid kontakte Eestis. Venemaa näeb võimalust tavaliste inimeste kasutamiseks luureinfo kogumiseks ja erinevate ülesannete täitmiseks Eestis," ütles Palloson.

"Näeme ka, et Venemaa luureteenistused muutunud piiratud tingimustes muutunud robustsemaks ja vägivaldsemaks. Venemaad külastavad inimesed puutuvad piiril kokku FSB-ga. Sagedased on profileerivad vestlused, küsitakse tausta, tegevusala, lähedaste kohta, kopeeritakse telefoni ja muid andmekandjad, välistada ei saa ka füüsilise vägivalla kasutamist," lisas ta.

Terrorismi ohutase kasvab

Terrorismi ohutase on Euroopa riikides seoses Iisraeli ja Hamasi konfliktiga tõusnud taas väga kõrgele ja kuigi Eestis on ohutase praegu madal, on oht suurenemas, ütles Palloson. "Lähiaastate perspektiivis peame tõenäoliseks, et ka Eestis terrorismi ohutase kasvab," märkis ta.

Muret teeb kapole aina rohkem ka moslemikogukonna suurenemine, mis on ka üheks põhjuseks, miks kapo hindab terrorismiohtu kasvavaks. Igal aastal tõkestatakse paari tuhande niinimetatud riskiriigist pärit isiku Eestisse elama asumise katse.

"Eesti moslemikogukond on rahumeelne, küll aga esinevad mõned negatiivsed arengusuunad uussisserändajatega. Madal kohanemistase, väike tahe õppida eesti keelt ja sulanduda Eesti kultuuriruumi," ütles Palloson.