Kas poliitilise tahte korral on võimalik juba 2025. aasta 1. jaanuarist automaks ellu rakendada?

Jah, ikka on. See eeldab seda, et maksuseadus on vastu võetud niimoodi, et president on ta 1. juuliks sellel aastal välja kuulutanud. Siis 2025. aastast saab hakata automaks kehtima.

Ehk siis maksu- ja tolliamet ja vajadusel ka mõne teise avaliku asutuse hallatav
andmebaas on valmis maksukogumise ja rehkendamisega?

Jaa. Maksu- ja tolliamet koos transpordiametiga on juba teinud siin analüüse ja ettevalmistusi selleks, et kui seadus vastu võetakse, siis jõuaks ülejäänud poole
aasta jooksul IT-süsteemid valmis arendada. Mingid arendused võivad jääda veel 2025. aasta algusesse ka, aga see ei sega õigel ajal maksuteateid saatmast või siis transpordiameti puhul registreerimistasu kogumast.

Kas automaksu, olgu siis tegemist selle iga-aastase maksuga või siis registreerimistasuga, saab maksta ka osade kaupa?

Põhimõtteliselt küll. Oluline on see, et maksu tasumise tähtpäevaks oleks kõik see summa maksuameti kontole laekunud. See on siis aastamaksu puhul. Seaduseelnõus on praegu välja pakutud maksu tasumiseks kaks tähtpäeva –juuni keskpaigaks ja detsembri keskpaigaks – just selleks, et inimesel oleks võimalik aastast maksukohustust ajatada niimoodi, et ta näiteks iga kuu natukene kannab maksu- ja tolliametile üle.

Registreerimistasu puhul sellist ajatamist teha ei saa, registreerimistasu on ette nähtud maksta selleks ajaks, kui soovitakse auto registrisse kanda.

Siis põhimõtteliselt riik pakub võimalust ette maksta, mitte siis ajatada, seal on suur vahe?

Jah. Ajatamine on tegelikult võimalik ka etteulatuvalt, aga enamasti kasutame seda selles mõttes, et kui jääb tähtpäevaks tasumata, siis ajatad ja maksad intressidega.

Kui inimene tahab 1. jaanuaril 2025. aastal oma kohustusi hakata täitma, siis tegelikult juba praegu peaks hakkama seda raha kõrvale panema?

Sõltub sellest, kui suur see kohustus on. Kui see kohustus on 50 eurot, siis võib-olla praegu ei ole juba vaja. Aga kui peale seaduse vastuvõtmist inimene näeb,
et tema järgmise aasta automaksu kohustus on piisavalt suur, et ta seda ei taha maksta korraga või ta ei taha maksta seda kahes osas, siis tõesti oleks mõistlik
arvestada sellega ja kas siis koguda etteulatuvalt või arvestada, et ta järgmisel aastal iga kuu paneb mingi summa kõrvale, et aasta lõpuks oleks
maksukohustus täidetud.

Kõige keerulisem lugu on registreerimistasuga. Millised on seal võimalused pärast seda, kui Euroopa Komisjon ütles, et nii nagu rahandusministeerium tahtis teha, ei saa teha?

Komisjon on meile öelnud, et ainult uute autode puhul me kohtleme automüüjaid ebavõrdselt. Nii et me praegu töötame lahendusega, mis liigub tagasi selle ettepaneku juurde, mis väljatöötamiskavatsuses oli. Ehk et juba registris olevatel
autodel ka oleks siis üks kord nende omanikuvahetusel registreerimistasu.

Aga kuna maksubaas läheb selle võrra laiemaks, et meil ei ole ainult uued autod, millelt registreerimistasu küsitakse, vaid ka juba registris olevad, ja et mitte tekitada olukorda, kus inimestel ei olegi võimalik oma vana autot müüa, sest registreerimistasu on nii suur, et keegi ei osta seda, siis me analüüsime, kuidas seda registreerimistasu summat langetada niimoodi, et ta oleks vastuvõetav ka nendele autodele, mis Eesti registris juba on.

Kas seal saab üldse mingit vahet teha? Või kui õigusselge oleks see, et tulevikus, kui inimene hakkab oma 20 aastat vana Volkswagen Passatit müüma, leidub selline ostja, kellel on vajadus sellele? Praeguseid maksumäärasid arvestades see omanikuvahetus riigile tulu teenimise mõttes oleks märksa suurem kui selle auto tegelik väärtus ja hind, see kõlab ju üsna jaburalt.

Just. Sellepärast tänased määrad, mis on mõeldud uutele autodele või Eestisse juba tulevatele autodele, ei sobitu samas mahus süsteemi, kui me juba ka olemasolevate autode müüki tahaksime ühekordselt registreerimistasuga tasustada. Nii et töötamegi selle kallal, et leida mõistlik registreerimistasu summa, mis oleks auto väärtusest ca 10 protsenti, mitte rohkem.

Me ei hakka küll auto väärtusest panema registreerimistasu sõltuvusse, aga auto vanuse puhul korrigeerime registreerimistasu summat analoogselt, nagu ta praegu eelnõus on. Aga võib-olla see vanuse korrektiiv on siis natuke jõulisem selleks, et paremini määrata auto väärtust.

Ja ta ei saa olema erinev nendele autodele, mis juba on registris ja nendele, mis alles tulevad, ehk et on kõigile üks, mis tähendab, et kõikidele autodele
oleks siis registreerimistasu väiksem.

Me mõtleme juba praegu ka sellele, et ühel hetkel juba registris olevate autode puhul need autod saavad otsa, millelt täiendavalt seda registreerimistasu küsida. Ehk et kui ükskord on juba võõrandamistehing toimunud, siis järgmisel võõrandamisel registreerimistasu enam ei ole. See omakorda langetab tuleviku vaates riigieelarve tulu. Siis võiks neid registreerimistasu määrasid juba praegu mõelda tõsta tulevikuvaates. Siis on inimestel ka parem pikk perspektiiv.

Kas teil on olemas vastus küsimusele, et kui inimene sõidab igal aastal mõned tuhanded kilomeetrid, siis kas keskkonnale on kasulikum või kahjulikum see, kui ta ostab endale uue auto?

Keskkonnale on kõige kasulikum see, kui uusi autosid ei tehta, ehk olemasolevad autod tarbitakse lõpuni.

Aga kuidas riik väldib selle maksu eest kõrvalehoidmist, kuni selleni välja, et vanade autode puhul asutakse vältima seda omanikuvahetust? Asi lahendatakse ära kasutusõiguse müügiga. Ministrid ja maksueksperdid ütlevad, et see risk on väga kõrge.

Tõsi. Autot võib täna kasutada mitte ainult omanik, vaid ka teised, kellele omanik on õiguse andnud. See oli ka üks põhjus, miks me alguses Eestis juba registris olevate autode registreerimistasu ette ei näinud. Just selleks, et ärme loome võimalust, millest on lihtne kõrvale hiilida. Aga kui need registreerimistasu määrad ei ole inimeste jaoks liiga kõrged ja need on talle vastuvõetavad, siis see on üks argument, mis vähendab soovi tasumisest kõrvale hiilida. Ja teine on see, et omanikule tekib ikkagi aastase maksu kohustus. Ja kui palju siis omanik suudab kasutajaga siis kokku leppida, et maksa sina. Kui see kasutaja üks hetk ei maksa, siis võlgu jääb omanik ja maksu- ja tolliamet läheb temalt maksu sisse nõudma. Ehk see jooksev maksustamine peaks tagama seda, et omanik on huvitatud, et tema nimel ei oleks autosid ja tegelikult temal maksukohustust ei ole.

Kas lahenduse leiab ka niinimetatud Tšehhi autode probleem? Kas selle eelnõuga paralleelselt on menetluses midagi, mis tagab selle, et ühel hetkel me kõik ei sõida Tšehhi numbrimärkidega?

Seda Tšehhi numbrimärki natukene aitab lahendada ka see, et kui meie kehtestatavad maksumäärad on inimestele, ettevõtjatele vastuvõetavad. Mida kõrgemaks ja mida vähem vastuvõetavamaks me neid inimestele teeme, seda suurem on soov nendest kõrvale hiilida. Aga kui need on inimeste
jaoks vastuvõetavad, siis praktika näitab, et sellised maksud laekuvad ilma järelevalveta ka päris hästi. See peaks siis omakorda vähendama soovi
tulla Eestisse sõitma teiste riikide numbrimärkidega.

Aga me paralleelselt transpordiameti ja kiimaministeeriumiga otsime siin lahendusi, kuidas sellist olukorda järelevalveliselt kõige paremini hallata.