Gruusia parlamendis ootab kolmandat lugemist välismõjude seaduseelnõu ning jätkuvad sellevastased protestid. Kaljuranna sõnul on seaduse vastuvõtmisega kaalul palju.

"Just Gruusia läänetulevik või jäämine Venemaa huvisfääri. Kursimuutus öeldi välja 29. aprillil väga selgelt ja sellepärast on rahvas ka tänavatel, sest rahvas siiski nõuab jätkuvat Euro-Atlantilist integratsiooni," sõnas suursaadik.

Gruusia valitsus on väga kriitiline lääne, eriti USA ja Euroopa Liidu suhtes ning räägib Gruusiat ähvardavast globaalsest sõjaparteist.

"See kõik on tegelikult üks osa sellest muutunud narratiivist. Tegelikult peetakse juba eelmist valitsust ja valitsusjuhti Mihhail Saakašvilit välisagendiks ehk USA agendiks," ütles Kaljurand.

"Kogu retoorikamuutus ja läänevastasus on tõusnud viimase paari nädala jooksul ikka väga palju. Lõpuks ometi oleme vastuse saanud küsimusele, kes siis on see globaalne sõjapartei. Vastus sellele on lihtne – see oleme meie, see on Euroopa Liit, see on USA," lisas suursaadik.

Samal ajal kui Gruusia valitsus räägib läänevastast juttu, lubab ta rahvale, et aastaks 2030 saab riigist Euroopa Liidu liige.

"Kindlasti tuleb mõelda, et 26. oktoobril on valimised tulemas ja ühelt poolt nad ju kasutavad seda sama retoorikat, et läheme Euroopasse, oma valijaskonna rahustamiseks. Ja teiselt poolt nad räägivad oma sõnumitele vastu, öeldes, et Euroopa on kõige suurem vaenlane. See on kaksikmoraal. See on sisepoliitiliseks kasutamiseks, sest nemad ei ole paraku otsustajad, kas nad 2030. aastaks asutvad Euroopa Liitu või mitte. Need otsustajad oleme siiski meie," rääkis Kaljurand.