Gruusia pingete taandumist pole veel näha
Gruusias ei ole oodata aprilli alguses taaslahvatanud vastasseisu taandumist, vaid vastupidi, pinged kestavad vähemalt 17. maini, mil parlamendis on kolmandat korda lugemisel eelnõu, mis nõuab valitsusvälistelt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt eelregistreerimist.
Eelmise aasta märtsis loobus valitsus meeleavalduste ning rahvusvahelise surve järel nn välisagendi seaduse eelnõust, lubades selle täielikult unustada. Reaalsuses vähem kui aastaks.
Gruusia Unistuse peasekretär ütles 3. aprillil, et nüüd on sõnastus teine – "välismõju agent" on asendatud väljendiga "välisjõu huve ellu viiv organisatsioon". Alles jäi kohustuslik registreerimine neile, kes saavad vähemalt 20 protsenti rahastusest välismaalt. Registreerimata jätmine tähendab trahvi kuni 25 000 lari ehk umbes 7500 eurot.
Kaks nädalat hiljem, 15. aprillil oli eelnõu parlamendi õiguskomisjonis, mis otsustas dokumendi saata suurde saali.
"Gruusia parlamendi õiguskomisjonis toimunud arengud on illegitiimsed. See protsess ületas konstitutsioonilist raamistikku, sest meie, seadusandjad jäime ilma õigusest küsida küsimusi, väga spetsiifilisi küsimusi seaduse kohta, mille Gruusia rahvas on õiglaselt tituleerinud Vene seaduseks," rääkis parlamendisaadik, endine Rahvusliku Ühtsuse Liikumise liige Khatia Dekanoidze.
Venemaal võeti sarnane seadus vastu 2012. aastal ja toona rahustati samamoodi välismaalt toetust saavad ühendusi. Nüüd kasutab Moskva seadust ühingute kinnipanemiseks, üksikisikute vangistamiseks. Kremli arvates kutsub Gruusia opositsioon eelnõu Vene seaduseks lihtsalt russofoobia pärast.
Valitsuspartei Gruusia Unistuse ja tema koalitsioonipartneri Rahva Võimu hinnangul on tegemist läbipaistvust suurendava seadusega.
"Läbipaistvus on tänapäeva demokraatia jaoks eluliselt tähtis. Seda mitte üksnes Gruusias, aga ka Euroopa Liidu riikides, Ameerika riikides ning mujalgi, kus on demokraatia. Kui pole läbipaistvust, siis on demokraatia ohus," ütles Gruusia parlamendi inimõiguskomisjoni juht, Gruusia Unistuse liige Rati Ionatamišvili.
17. aprillil, kaks päeva pärast õiguskomisjoni oli eelnõu esimene hääletus parlamendis. Eelnõu tutvustanud Gruusia Unistuse peasekretäri sõnu ei suutnud üks opositsioonisaadik kuulda.
"Vaatasin neid reetureid parlamendi kõnetoolis ja ei suutnud end enam tagasi hoida. Emotsioonid ja viha haarasid mind täielikult ning ma ei suutnud end hoida. Pärast seda on mind kaks kord pekstud, üks kord siin parlamendis ja teine kord valitsushoone juures politsei poolt. Aga mis siis," ütles parlamendisaadik, Kodanike Partei liider Aleko Elisašvili.
Opositsioon süüdistab siseministeeriumi eriüksuse juhti ka rühma loomises, et opositsioonisaadikuid läbi peksta. Protestijatel on selge, mis on kaalul.
"Küsimus on, mida me kardame rohkem, kas gaasitamist, peksmist või riigi kaotamist. Mulle tundub, et praegu kardame südamepõhjani riigi kaotamist Venemaale ja reeturite valitsusele," rääkis protestija Alexander Zuric.
Nii Euroopa Liit kui ka USA kutsusid korduvalt Gruusia valitsust eelnõust loobuma. 25. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks resolutsiooni, milles pakub võimaluse kehtestada sanktsioonid välisagentide seaduse vastuvõtmise vedajatele. Üheks neist on võimupartei Gruusia Unistuse looja, ekspeaminister ja nüüd end tavakodanikuks nimetav Bidzina Ivanišvili. Neli päeva hiljem korraldas oligarh pealinnas meeleavalduse, kuhu sunniti tulema ametnikud ja õpetajad.
Muu hulgas süüdistas Ivanišvili eelmist, Mihhail Saakašvili aegset valitsust lääne marionetiks olemises.
"Vaatamata 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel antud lubadustele ei ole Gruusia ja Ukraina NATO-sse vastu võetud ning on jäetud üksinda kuivale. Kõik sellised otsused langetab globaalne sõjapartei. Sellel on määrav mõju NATO-le ja EL-ile ning Gruusia ja Ukraina on nende jaoks kahuriliha. 2008. aastal sundis sõjapartei meid vastasseisu Venemaaga. 2014. ja 2022. aastal panid nad Ukraina veelgi raskemasse seisu," kõneles Ivanišvili.
Ivanišvili äiriimpeerium sai alguse 1990. aastatel Venemaal. Saakašvilist väsinud ja sõja kaotanud rahvas toetas tema loodud parteid rahulikuma ajastu lootuses. Euroopa Liidu perspektiiv oli kogu aeg olemas ja sellest ei ole Ivanišvili vähemalt sõnades loobunud, kuna rahva toetus Euroopale püsib 80 protsendi juures.
"Luban tugevdada meie suveräänsust, hoida rahu, tugevdada majandust ja saada Euroopa Liidu liikmeks 2030. aastal," sõnas Ivanišvili.
Gruusia sai eelmise aasta detsembris kandidaatriigi staatuse mitme agaga. Õigusriigi ja ajakirjandusvabaduse tagamine on hädavajalik, kuid rangelt soovituslik on ka Venemaa ja Valgevene vastaste sanktsioonidega ühinemine. Seda tehtud ei ole.
Küll aga proovib valitsus näidata, et riik on ohus. Peaminister Irakli Kobahhidze kirjutas sotsiaalmeedias, et varasem USA suursaadik toetas eelnevatel aastatel kaht revolutsioonikatset, mistõttu on läbipaistvuse seadust vaja.
Vastuoluline eelnõu sai 1. mail parlamendis heakskiidu ja viimane hääletus on 17. mail. Kuigi president Salomé Zurabišvili on lubanud veto panna, on koalitsioonil piisav enamus, et seadus uuesti vastu võtta.
"Kaalul on see, et Gruusia on Euroopa ukselävel, talle on antud kandidaatriigi staatus ja aasta lõpuks võib saada loa avada liitumisläbirääkimised. Samas Venemaa riskib sellega, et Gruusia ja seejärel Armeenia, mis liigub samal teel, kaovad täielikult tema mõju alt," rääkis Zurabišvili.
3. mail vetostas president ka offshore'i ehk nn maksuparadiisi seaduse, mis läbis parlamendis kiirmenetluse 19. aprillil. See pakub maksuhüvesid ettevõtetele ja inimestele, kes toovad vara maksuparadiisist Gruusiasse. Oponendid osutavad, et seaduse eesmärk on aidata Ivanišvilil ja tema äripartneritel vältida võimalikke lääne sanktsioone.
"Protestid jätkuvad. Sel valitsusel pole mingit võimalust võimule jääda. Valimised on oktoobris. Nad võivad ametist jääda ilma enne valimisi või siis pärast valimisi," ütles protestija Sergi Kapanadze.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"