Madise: muukeelsete laste eesti koolis õpetamine ei riku eesti laste õigusi

Uuel õppeaastal alustavad koolid üleminekut eestikeelsele õppele ja osa vanemaid muretseb, et suurema hulga muukeelsete laste järjele aitamine toob kaasa eesti emakeelega laste õppekvaliteedi languse. Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei riku see siiski eesti keelt rääkivate laste õigusi ning nõuetele vastava hariduse eest peab vastutama kool.
Õiguskantslerile laekus kaebus Kiviõli 1. keskkooli kohta. Nimelt muretses kaebaja, et kool ei suuda pärast eesootavat eestikeelsele õppele üleminekut tagada nõutava kvaliteediga õpet eesti emakeelega lastele, sest seal hakkab õppima senisest rohkem muukeelseid lapsi.
Madise ütles, et põhiseaduse kohaselt on igaühel sõltumata rahvusest võrdne õigus omandada eestikeelne haridus ning kui muu emakeelega õpilane vajab eesti keeles õppimisel lisatuge, ei tähenda see, et eesti emakeelega õpilase võib jätta juhendamata ja toetamata.
"Seega ei ole põhjust arvata, et eesti keelt rääkivate laste õigusi rikutakse, kui kooli asub õppima rohkem muukeelseid lapsi. Kool ja kooli pidaja peavad koos leidma lahendused, kuidas õpilased saaksid parimal võimalikul viisil omandada hariduse eesti keeles," sõnas õiguskantsler.
Tema sõnul tuleb koolil toetada kõigi õpilaste arengut ja nõuetele vastava hariduse kättesaadavuse eest vastutab kooli pidaja.
Uuel õppeaastal alustavad eestikeelsele õppele üleminekut esimesed ja neljandad klassid ning koolidel on võimalik kasutada erinevat metoodikat.
"See aga ei tähenda, et muu emakeelega õpilane ei peaks saama õppida eesti keeles ükskõik mis klassis ja koolis juba praegu," rõhutas Madise.
Lüganuse vallas on eesti keel emakeel umbes pooltel elanikel. Seal praegu venekeelset õpet võimaldav Kiviõli vene kool järgmisest õppeaastast enam esimesse klassi õpilasi vastu ei võta ja 2027. aasta septembrist lõpetab kool eeldatavasti õppetegevuse. Juba sellel sügisel ühendatakse Kiviõli 1. keskkool, Lüganuse kool ja Kiviõli vene kool uueks kooliks.
Õiguskantsleri sõnul on mõistetav, et nii eesti kodukeelega kui ka seni vene keeles õppinud laste vanemad oma laste õppimise pärast muret tunnevad. Ta tõi välja, et praegu Kiviõli 1. keskkooli eelkoolis käivatest lastest 31 käib lasteaia eestikeelses rühmas ja 21 venekeelses rühmas, seega võib osa kooliminejaist vajada eesti keeles õppimisel abi.
Kuna alates 1. septembrist lähevad eestikeelsele õppele üle ka lasteaiad, võib aga Madise sõnul eeldada, et edaspidi kooliminevate laste eesti keele oskus on parem ja nad vajavad koolis õppimisel vähem tuge.
"Kiviõli 1. keskkoolil on olemas kogemus, kuidas toetada muu emakeelega õpilaste eestikeelset õpet. Kooli selgituste kohaselt on õpetajad saanud ka vajalikku koolitust. Eesti keeles õppimist on võimalik toetada ka nii, kui klassis on üheaegselt kaks õpetajat. Põhjendatud juhtudel on õpetajal võimalik suunata õpilast ka tema emakeeles, kuid see peab olema läbimõeldud, kuna
õpe peab toimuma eesti keeles," loetles õiguskantsler võimalusi.
Ta lisas, et kool saab ajutiselt korraldada eesti keele õpet ka vastavas tasemerühmas, kuid sellega peavad nõus olema lapsevanemad.
Kõike seda arvesse võttes leiab Madise, et eeldatavasti on Kiviõli kool võimeline õpetama ja toetama eri emakeelega lapsi, kuid tähtis on kogu koolikeskkonna toetus eestikeelsele õppele ning noori peaks innustama eesti keele ja Eestis toimuva vastu huvi tundma.
Toimetaja: Karin Koppel