17. mail esitatud vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonile tähendab, et tähtajaks ei saa sõlmida erikontrolli riigihanke võitjaga lepingut erikontrolli läbiviimiseks ning seega tuleb riigihange kehtetuks tunnistada,

Vaidlustuskomisjon võttis vaidlustuse menetlusse 20. mail ning seaduse järgi tehakse otsus 30 päeva jooksul. Peale otsuse tegemist peab kuluma veel vähemalt 14 päeva, et hankelepingu saaks sõlmida. Kuivõrd hankes on kirjas, et esimese vahearuande peab erikontrolli tegija esitama juba 17. juunil, jooksevad kuupäevad risti.

"Seetõttu ei ole võimalik ka tagasiulatuvalt täita riigihanke alusdokumentides sätestatud esimese vahearuande esitamise tähtpäeva ja lihthanke tulemusel ei ole võimalik jõuda õiguspäraselt hankelepingu sõlmimiseni," seisab Võrklaeva allkirjastatud otsuses.

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et hange tühistati, kuna tulenevalt vaidlustusest tekkis vajadus vaadata üle hanke ajaraam. Erikontrolli teostaja välja selgitamiseks korraldatakse uus hange ning kontroll viiakse läbi 2024. aasta jooksul.

Mai keskel tunnistas Võrklaev riigihanke võitjaks advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Grant Thornton Baltic OÜ pakkumus, maksumuseks 195 000 eurot ilma käibemaksuta.

Erikontrolli algatas rahandusminister aprillis. Võrklaeva sõnul soovib riik erikontrolliga omanikuna selgust saada, kas Eesti Energia juhtimises on tehtud süsteemseid vigu ning kuivõrd kaasneb selles eelmise juhtkonna vastutus. Kontrolli alla kuulub periood 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023.

Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel ütles mai algul ajalehele Postimees, et ettevõtte eelmise juhatuse investeerimisotsused võisid tuua kahju kümneid miljoneid eurosid. "See ei ole kindel kahtlus, aga on tehinguid, mille puhul on nagu näha, et riskid on valesti hinnatud," ütles Kisel.

Eesti Energia kontserni müügitulu ulatus esimeses kvartalis 500 miljoni euroni ning normaliseeritud puhaskasum 89 miljoni euroni. Mõlemad langesid 2023. aasta sama perioodiga võrreldes.