Eelnõu järgi hakatakse sidusorganisatsiooni määratlema sihtasutuse või mittetulundusühingu seotuse järgi erakonnaga; samas ei kuulu sidusorganisatsiooni mõiste alla ühendused, mis osalevad laiemalt poliitilises või ühiskondlikus diskussioonis, kuid ei ole seotud ühe kindla erakonna eesmärkidega.

Nii saab sidusorganisatsioonina määratleda vaid sihtasutuse või MTÜ, mis on seotud ühe konkreetse erakonnaga, ütles ERR-ile justiitsminister Madis Timpson. Seega ei lange sidusorganisatsioonide alla näiteks Tarmo Jüristo juhitav SALK, mille tegevust viimaste riigikogu valimiste ajal käsitleb erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) keelatud annetusena neljale erakonnale; samuti ei lange selle määratluse alla sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK).

"Sellised ühendused, mis on oma tegevuse kaudu seotud paljude erakondadega, ei ole klassikalises mõttes erakonna sidusorganisatsioonideks. Eelnõu ei reguleeri nende ühenduste tegevust, mille eesmärk on laiemalt, nii-öelda erakondade üleselt, osaleda meie poliitilises diskussioonis," lausus Timpson.

Eelnõu seletuskirjas on loetletud, milliseid sihtasutusi ja MTÜ-sid hakatakse sidusorganisatsioonina määratlema: erakonna noorteühendus, erakonna piirkondlik või üleriigiline liikmeühendus ning ühendus, mille põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu heaks või erakonna või valimisliidu vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.

Erakonnad määratlevad ise sidusorganisatsioonid

Küsimusele, kuidas hakatakse määrama seda, kas mõni sihtasutus või MTÜ on seotud mõne kindla erakonna eesmärkidega või mitte, vastas Timpson, et erakonnad peavad ise sidusorganisatsiooni määratlema.

"Kuna tegemist on ühendustega, mis igapäevaselt erakonna tegevust ja maailmavaadet toetavad ja on paljuski selle tarbeks ka asutatud, siis ei tohiks nende määratlemine olla erakondadele keeruline. Seetõttu näeb eelnõu ette, et erakond on kohustatud kord kvartalis teavitama ERJK-d oma sidusorganisatsioonidest," lausus Timpson.

Samuti loob eelnõu uuendusena võimaluse, et juhul kui erakond jätab ERJK oma sidusorganisatsioonist teavitamata, siis on ERJK-l õigus see ise määratleda, lisas ta.

Muudatuse eesmärk on muuta läbipaistvamaks nende poliitikas osalevate ühenduste rahastamine, mis ei ole erakonnad, aga mille tegevus on moel või teisel selgelt mõne erakonnaga seostatav. Kui seda selget seost ei ole, siis ei ole tegemist ka sidusorganisatsiooniga, ütles Timpson.

"Muudatus on ajendatud sellest, et praegu kehtiv sidusorganisatsiooni regulatsioon on osutunud praktikas rakendamatuks. Täna nõutakse, et erakond oleks ka oma sidusorganisatsiooniks oleva sihtasutuse või mittetulundusühingu asutajaks või liikmeks," lausus justiitsminister.

Lisaks täiendatakse eelnõuga seda, kuidas ja millal peab erakond tagastama keelatud annetuse (30 päeva). Eelnõuga muudetakse ka seda, et tulevikus hakkab ERJK tegema riigieelarvest makseid erakondadele riigieelarvelise eraldise üle kandmiseks ja kriminaalkorras karistatud erakonna riigieelarvelist toetamist vähendatakse 50 protsenti kuni karistuse lõppemiseni. Täpsustub ka erakondade aruandluskohustus ning sätestatakse, et edaspidi peaks kohalike omavalitsuste valimistel osalemiseks valimisliit olema MTÜ. 

Eelnõu käis esimest korda avalikul kooskõlastamisel 2022. aastal. Justiitsministeerium ootab täiendatud eelnõule huvirühmade tagasisidet hiljemalt 12. juulil.