Euroopa Rahvapartei (EPP) juht Manfred Weber lubas, et ta hakkab lähipäevadel suruma läbi sisepõlemismootorite keelu tühistamist. Weberi sõnul on oluline alustada arutelusid selle piirava poliitika muutmiseks, et kaitsta Euroopa autotööstust ja majandust.

Fookuses on 2035. aastaks kavandatud keeld sisepõlemismootoriga autode müügile – üks roheleppe keskseid elemente, mille eesmärk on vähendada teede süsinikuheidet Euroopas.

Weber ütles Politicole, et keeld oli viga ja lubas, et partei arutab selle tühistamist lähipäevil.

See lubadus ilmestab täielikku muutust, mis on toimunud pärast viimaseid EL-i valimisi 2019. aastal, kui kõik peale parempopulistide püüdsid rohelise usaldusväärsuse nimel võistelda. Nüüd on EL-i ajaloolised plaanid piirata globaalset soojenemist rünnaku all.

EPP juhtiv kliimaseadusandja Peter Liese ütles Politicole, et valimistulemused kinnitasid tema partei nägemust vähem piiravast roheleppest – EL-i plaanist nullida kasvuhoonegaaside saaste 2050. aastaks.

"Peame tegema mõned kohandused. Sisepõlemismootorite keeld – see peab kaduma," ütles Liese. Teine kriitiline valdkond on põllumajandus, mida EPP on lubanud kaitsta agressiivsemate kliimaregulatsioonide eest.

See ei saa olema lihtne. Autokeelu tühistamine läheks otseselt vastuollu EPP juhtkandidaadi, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni seisukohaga, kes tutvustas ja toetas seda keeldu oma teisele ametiajale kandideerides. Katse keeldu tühistada, tähendaks ka tõsist vastasseisu vasakpoolsete parteidega, kes keeldu toetavad.

Tšehhi parlamendiliige Alexandr Vondra, kes on töötanud kliimaseadusandluse kallal parempoolsete Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) rühmas, ütles, et kliimapoliitika muutub järgmise viie aasta jooksul realistlikumaks. "Kui võrrelda roheleppe poliitikakujundamist autoga sõitmisega, siis ma eeldan, et uus Euroopa Parlament kasutab ka rooli või piduripedaali, mitte ainult gaasipedaali," ütles ta.

Pascal Canfin, tsentristlik Prantsuse Euroopa Parlamendi liige, kes oli eelmisel ametiajal parlamendi keskkonnakomisjoni esimees, rõhutas, et valimised ei andnud enamust roheleppe lammutamiseks.

"Suur rohelepe pole surnud, kuid peame ootama, mida toovad järgmised nädalad," ütles Michael Bloss, Saksa Roheliste Euroopa Parlamendi liige. "Kui parempoolsed erakonnad saavad enamuse, on tagasilöök võimalik."

Liese sõnul on EPP eesmärk vähendada Euroopa panust kliima globaalsesse soojenemisse, nii nagu seda EL-i kliimaeesmärgid ette näevad. "Kui progressi samastatakse keeldudega, tuleb tagasilööke," ütles ta. "Kliimaeesmärkide osas tagasilööke ei tule, kuid keeldude ja bürokraatia osas küll."

Von der Leyeni kandidatuur teiseks ametajaks Euroopa Komisjoni presidendina nõuab Euroopa Parlamendi toetust.

Selleks peab von der Leyen püüdma luua koalitsiooni tsentristliku vasakpoolsete ja EPP vahel. Kuid kui ta kaotab nende parteide seas isegi paar kohta, ei pruugi ta saada vajalikku enamust. See tähendab, et ta võib püüda teha tehinguid kas roheliste või parempopulistidega.

Rohelepe võib seejuures von der Leyenile komistuskiviks saada. Roheliste juhtiv kandidaat Bas Eickhout ütles, et tema partei ei toeta ühegi olemasoleva seaduse, sealhulgas sisepõlemismootorite keelu, tagasivõtmist.

Rohelepe on mahukas seaduste pakett, mis reguleerib kasvuhoonegaaside heitkoguseid peaaegu igas majandussektoris, kuid see hõlmab ka paljusid teisi tööstusreostajaid. Valdavalt on pakett juba parlamendist läbi läinud ja Weber ütles, et EPP ei püüa kokkulepet tervikuna laiali lammutada. See tähendab, et rohelepet üldiselt toetavad parteid säilitavad parlamendis endiselt enamuse.

Kuid EL-i sõltumatud teadusnõustajad on rõhutanud vajadust mitte ainult säilitada olemasolevaid poliitikaid, vaid teha palju rohkem, eriti põllumajanduse heitkoguste osas.

Pühapäeval Brüsselis toimunud Roheliste valimisõhtu peol valitses vaikus, kui esimesed tulemused Saksamaalt laekusid. Partei langes teiselt kohalt neljandaks, jäädes kaugele maha paremäärmuslikust parteist Alternatiiv Saksamaale (AfD).

Saksamaal pidasid inimesed otsustavateks küsimusteks rahu, sotsiaalset turvalisust ja immigratsiooni. Kliimamuutused, mis olid 2019. aastal esikohal, langesid neljandaks, kuigi kaks kolmandikku inimestest ütlesid, et kardavad globaalse soojenemise hävitavat mõju.

"Ma ütleksin, et see on endiselt paljude inimeste mure," ütles Eickhout. "Aga see ei ole enam esmane mure."