Kui vastne Briti peaminister Keir Starmer enne eelmisi jõule tollal veel opositsioonijuhina käis Tapal oma sõduritel kätt surumas, ütles ta ERR-i ajakirjanikule Epp Ehandile, et Suurbritannia toetus Eestile on ka tema erakonna eesmärk.

"Me oleme uhked, et saame näidata toetust oma vägedele siin, Eestis. Ja minu sõnum täna hommikul oli, et kui järgmisel aastal peaks valitsus vahetuma – meil on valimised –, siis see ei tähenda toetuse kadumist Eestile. Meie väed jäävad siia. See on minu teine visiit Tapale meie vägede toetuseks ja kui meid valitakse valitsusse, siis Tööerakonna valitsuse toetus Eestile jääb kindlaks," sõnas Starmer eelmise aasta 21. detsembril.

Ka Eesti välispoliitika eksperdid kinnitavad, et Ühendkuningriigi välispoliitika Ukraina ja Eesti suunal ei muutu.

"Kui vaadata, mida välisminister David Lammy ja kaitseminister John Healey on öelnud veel opositsioonis olles, siis nad tõotasid, et Ukraina abistamine on Tööpartei jaoks raudne kohustus. Teiseks, nad nõudsid opositsioonis olles, et Suurbritannia suurendaks kaitsekulutusi. Kolmandaks, nad kritiseerisid Ühendkuningriigi relvajõudude kärpimist," kommenteeris riigikogu kaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200).

"Suurbritannia on ajalooliselt pidanud oluliseks oma sõjalist jõudu ja kohalolu maailmas – see on neile emapiimaga kaasa antud. See on oluline. Ise küsimus on, kas leiboristide valitsus suudab kaitsekulusid tõsta, mida ilmselgelt on tarvis. Ja kui kaua see populaarsus kestab, sest nagu on öeldud, siis leiboril on raske töö tehtud ja nüüd algab väga raske töö," rääkis riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (RE).

Ka Briti suursaadik Eestis Ross Allen kinnitas uue valitsuse poliitika järjepidevust Ukraina ja Eesti suunal.

"Meil on järjepidevus näiteks meie toetamisel Ukraina heaks ja meie töös Venemaa vastu. Ja ka on järjepidevus, et meil on meie lahingugrupp siin, Tapal. Ja meil on ka brigaad Suurbritannias, kes on vajadusel valmis siia kiiresti tulema. Aga on muutus, oluline muutus – see on see, et meie uus valitsus tahab paremaid suhteid Euroopa Liiduga. Ma ma arvan, et loodetavasti on selles suur roll Euroopa Liidu uuel kõrgel esindajal, peaminister Kaja Kallasel," sõnas Ross Allen.

Küsimus on aga, kui kaua Briti valija kannatab oma valitsusparteide juhtimist. Politico avaldas kirjutise, milles tõdeb, et britid on väsinud poliitilisest eliidist üldiselt – saareriigi osalus Iraagi sõjas, 2008. aasta majanduskriis, Brexit, Covidi hiigelkulutused ja Ukraina sõda on inimesed välja kurnanud. Üks Nigel Farage'i valija ütles otse – Ukraina asemel tuleks raha paigutada Briti tervishoidu. Pärast Ukrainat leidub järgmine riik, keda tuleb kaitsta, põhjendas valija Newarkist.