Euroopa Parlamendi koosseisus on 720 saadikut ja von der Leyen peab saama vähemalt 361 häält. Teda peaks toetama tema enda Euroopa Rahvapartei (EPP), millel on 188 kohta. Lisaks arvestab von der Leyen veel sotsialistide ja liberaalide fraktsiooni toetusega. 

Kolmel fraktsioonil on kokku 401 kohta, siiski eeldatakse, et umbes kümnendik nende fraktsioonide saadikutest ei pruugi von der Leyenit toetada. Von der Leyen pääses napilt juba 2019. aastal, kui ta sai üheksa häält nõutust rohkem. 

Viimastel eurovalimistel olid edukad paremerakonnad ning suurimad kaotajad olid liberaalid ja rohelised. Von der Leyeni positsioon on aga habras ning Politico toob välja, et liberaalidest ja rohelistest on nüüd saanud kuningategijad, kelle toel võib von der Leyen jätkata eurokomisjoni juhtimist. Mõlema fraktsioonid teavad, et von der Leyen vajab nende toetust ja nõuavad temalt rohkem järeleandmisi. 

Von der Leyeni saatus on seega endiselt lahtine. Võimalik, et isegi EPP fraktsioon ei seisa ühtselt von der Leyeni selja taga. Prantsusmaa vabariiklased ja Fianna Fail on juba öelnud, et nad ei hääleta tema poolt. Ka Prantsuse ning Itaalia sotsialistide toetus von der Leyenile võib ära kukkuda. 

Von der Leyen peab nüüd toetuse saamiseks pinevaid läbirääkimisi. Ta on kohtunud oma enda EPP fraktsiooniga, sotsialistide, liberaalide ja ka rohelistega. 

Paljud EPP saadikud muretsevad aga Euroopa konkurentsivõime pärast ja tahavad rohepöördelt hoogu maha võtta. Seetõttu ei soovi von der Leyen rohelistega ametlikku kokkulepet sõlmida. 

Samas ei saa von der Leyen pöörduda ka parlamendis kolmandal kohal olevate, parempopulistlikuks peetava Euroopa konservatiivide ja reformistide (ECR) fraktsiooni poole, sest sotsialistid on juba mitu kuud survestanud von der Leyenit, et ta ei sõlmiks liitu parempopulistidega.  Selles küsimuses toetavad sotsialiste ka liberaalid ja rohelised. 

Kui aga parlament peaks komisjoni juhi kandidaadi maha hääletama, teeb parlamendi esimees Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale ettepaneku esitada uus kandidaat. Pole siiski välistatud, et riikide liidritest koosneva ülemkogu võiks esitada ka sama kandidaadi uuesti.

Kui von der Leyen siiski saab enamuse toetuse, võib ta asuda moodustama uut Euroopa Komisjoni koosseisu, mille üheks liikmeks saab ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks esitatud Kaja Kallas. Kõrge esindaja on EL-i lepingute kohaselt ka Euroopa Komisjoni asepresident.

Euroopa Parlament hääletab von der Leyeni ametisse kinnitamist 18. juulil ehk neljapäeval.