Kaljurand (S&D) kinnitati kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) esimeseks aseesimeheks, Paet (Renew) väliskomisjoni (AFET) teiseks aseesimeheks, selgus Euroopa Parlamendi pressiteatest. Kokku europarlamendis 20 alalist komisjoni ja igal neist on esimees ja neli aseesimeest.

"Töötasin komitees ka eelmise EP mandaadi ajal. Pean kodanikevabaduste komiteed üheks EP olulisemaks komiteeks, sest see seisab Euroopa Liidu põhiväärtuste eest nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused ja kodanikuvabadused. Need teemad läbivad horiosntaalselt peaaegu kõiki Euroopa Liidu valdkondi, seega on ka tööpõld lai ja vastutusrikas," teatas Kaljurand pressiteate vahendusel.

Paet, kes oli väliskomisjoni aseesimees ka eelmises Euroopa Parlamendi koosseisus, ütles ERR-ile, et soovis samas komisjonis jätkata, kuna tema pädevus on kõige suurem just välis- ja julgeolekupoliitikas ning seepärast ta soovis ta samas ka jätkata.

"Euroopa Parlamendi välispoliitiline prioriteet on Ukraina toetamine selle riigi täieliku vabastamiseni Vene agressioonist," ütles Paet pressiteate vahendusel. "Selleks on vajalik, et Euroopa Liit ja liikmesriigid ajaksid ühtset välispoliitilist liini. Seetõttu on ka märgiline, et uue Euroopa Parlamendi koosseisu avaresolutsioon oli toetusavaldus Ukrainale," lisas ta.

Väliskomisjoni alla kuuluv julgeoleku- ja kaitse alakomisjon valis teisipäeval selle neljandaks aseesimeheks Riho Terrase (EPP). "Loodan julgeoleku- ja kaitsekomisjoni aseesimehena hoida parlamendis üleval nii Ukrainaga seonduvaid pakilisi küsimusi ehk relvastuse ja laskemoona tarnimist kui ka Euroopa Liidu enda valmidust kaitsega tõsisemalt tegeleda," sõnas Terras pressiteate vahenduseö. "Olen optimistlikult meelestatud, et julgeoleku- ja kaitse alakomisjonist saab mitte kõige kaugemas tulevikus täieõiguslik komisjon, sest parlamendis on ilmselgelt tarvis täispädevustega tööorganit, mis teeks koostööd sügisel ametisse astuva Euroopa Komisjoni kaitsevolinikuga," lisas ta.

Jana Toom (Renew), kes oli europarlamendi eelmises koosseisus petitsioonikomisjoni (PETI) aseesimees, seekord enam sama kohta ei saanud. "Renew on nüüd suuruselt viies fraktsioon ja kuna juhtkohti jaotatakse d'Hondti meetodi alusel, siis nüüd enam meile kohta ei jagunud," selgitas Toom teisipäeval ERR-ile. Eelmises koosseisus oli liberaalne Renew Europe / Uuenev Euroopa suuruselt kolmas saadikurühm.

Toom ütles, et kuna Balti riikide saadikuid on Renew's nii vähe, siis nad moodustasid ühise saadikurühma, et niimoodi oma huve paremini kaitsta ning see aitas kaasa ka sellele, et Paet väliskomisjoni aseesimeheks sai.

"Võib-olla parlamendi mandaadi keskel tuleb siin muutusi," märkis Toom oma perspektiivide kohta.

Komisjonide vastutusvaldkonnad on kindlaks määratud parlamendi kodukorras. Eelmise koosseisu ametiaja lõpus tegi parlament komisjonide struktuuris ja ülesannetes muudatusi, et parlamendi tööd ajakohastada.

Parlamendi alaliste komisjonide ja allkomisjonide koosolekud on avalikud, välja arvatud üksikutel kindlalt määratletud juhtudel. Komisjonides koostatakse, muudetakse ja valmistatakse täiskogu jaoks ette seaduseelnõusid ja algatusraporteid, peetakse nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajatega arvamuste vahetusi, konsulteeritakse välisekspertidega ja korraldatakse teabekogumismissioone.  

Komisjonidel on oluline roll ka tulevaste volinike ametisse nimetamisel, sest just valdkonnakomisjonid otsustavad, kas volinikukandidaadid on oma ametisse sobivad ja pädevad.

Kui vaja, võib parlament luua allkomisjone või ajutisi erikomisjone. Samuti võib parlament tarviduse korral luua uurimiskomisjone haldusomavoli juhtumite uurimiseks.

Parlamendi komisjonide tööd koordineerib komisjonide esimeeste konverents.