"Konkreetsed kärped on juba konsultatsioonide käigus osalt läbi vaadatud – kes mis ministeeriumis mis ülesande saab. Võin kinnitada, et osalejad ilmselt sel õhtul ei maganud, kui nad seda tabelit vaatasid ja ilmselt ei maga veel," rääkis Michal reedel "Aktuaalse kaamera" otsestuudios.

Tema sõnul ministrid, kantslerid ja erinevate üksuste juhid vaatavad ettepanekud üle ja igaüks hakkab tegema oma ettepanekuid, kuidas seatud eesmärke täpselt saavutada.

"Olen olnud kärpija, meie ministeeriumgi (Michal on lahkuva valitsuse kliimaminister - toim.) on olnud üks tublimaid, see on kindlasti väga raske ettevõtmine, loodame et õnnestub," märkis ta.

Küsimusele, kust kärbetega alustatakse, rõhutas Michal, et iga protsent riigi ja avaliku sektori kärbet on ülioluline ja alustada tuleb igast valdkonnast.

"Ainukesed, kus me oleme täna kokku leppinud, et me ei kärbi, on õpetajad, kaitseväelased ja politseinikud. Ehk siis siseturvalisus, julgeolek ja haridus. Mujalt igalt poolt tuleb kärpida," rääkis ta.

"Ma loodan inimeste mõistmist selles ja võin kinnitada, et kindlasti see tähendab mingites valdkondades ka tegevuste kokku tõmbamist, mõnes kohas ka võib-olla töökohti. On keeruline aeg, mei ol vaja palju kulutada julgeolekule, siseturvalisusele ja see tähendab ka seda, et ainukene viis, kuidas me saame üldse inimestelt ja ettevõtetelt küsida lisapanust, on see, et ka riik tõmbab koomale. Nii et mõlemad asjad käivad koos," selgitas ta kärpevajadusi.

Michal avaldas ka lootust, et maksutõusude vajadus mõistetakse, seda ka ettevõtjate seas, kelle ettevõtete kasumile kehtestatakse kaheprotsendine tulumaks.

"Ma loodan, et nad mõistavad. Ajad on keerulised. Nagu ka (rahandusministri kandidaat – toim.) Jürgen Ligi ütles, et me oleme pidanud tegema kaitsekulutusi, sest meie naaber on agressiivne, otsib teed Europasse, et tappa süütuid inimesi ja vallutada territooriume. Meil ei ole lihtsalt valikut. Kui me tahame riigi ja rahvana püsima jääda, tuleb sellesse panustada ja Eesti peab olema nii kindel riik, et ka vaenlane ei teeks väärarvestust. Nii et ma loodan, et meie valijad seda toetavad ja mõistavad," ütles ta.

Tulevane peaminister rõhutas, et valitsuse eesmärk on saada majandus kasvama ning sel eesmärgil rakendatakse ka Ukraina toetuseks minev raha, 400 miljonit eurot nelja aasta peale, mis suunatakse Eesti tööstustesse. "See on väga arvestatav võimalus Eesti tööstustel kasvada, majanduse kasvuks, ka psühholoogiliselt oluline. Lisaks astume erinevaid samme, et uusi tootmisi, teenuseid oleks võimalik kiiremini rajada. Nii et sellest tuleb kasv ja sellest tuleb ka lootus," rääkis ta.

Ehkki uues koalitsioonilepingus rõhutatakse tööstuse arendamist, on Michali sõnul endiselt oluline ka IT valdkond.

"Võib-olla tõesti on tööstust vahepeal vähem käsitletud, aga meil on ikkagi päris korralik potentsiaal – erinevate toormete väärindamine, mis on kõrgema lisandväärtusega, mis annab puhast ja ekspordivõimelist lisatootmist, erinevate materjalide kasutamine, ka näiteks ringmajandus. Tegelikult potsentsiaali, mida ma võin ka kliimavaldkonnast tulnuna öelda, on väga palju. Ja tööstus kindlasti oleks üks selline asi, mis üle Eesti võiks luua töökohti, et me ei peaks mõtisklema, et kuidas me maksame toetusi, kuidas me hakkama saame, vaid et meil kõigil läheb paremini, et me jõuame edasi. Ja IT, digi on läbiv teema kõikides valdkondades, see on Eesti suur edulugu," kinnitas Reformierakonna peaministrikandidaat.

Michal avaldas lootust, et tema valitsuse pärandiks saab see, et keerulisest olukorrast jõutakse lootusrikkasse.