Peaminister Kristen Michal (RE) ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et oskustöölistest on  Eestis on endiselt puudus. Kristina Kallase sõnul peaks Eesti oskustööliste puudust vähendama kutsehariduse reform.

"Meil on täna iga aasta umbes 1200 noort vanuses 16 kuni 18, kes peale põhikooli lõpetamist ei õpi mitte kuskil – nad jäävadki põhiharidusega, neil ei ole mitte ühtegi kutset ega oskust. Kooliea pikendamisega 18. eluaastani me suuname kõik need õpilased tegelikult mingit oskust omandama. Meil on väga tugev kutsehariduse võrgustik, kus on võimalik neid oskusi omandada. 2025. aasta 1. septembrist avatakse päris suur hulk uusi kutseõppeõppekavasid, valdavalt inseneeria-, IT-, tervisevaldkonnas selleks, et tõesti pärast suunata oluliselt suurem hulk noori, kellel on konkreetne kutseoskus, tööturule. Seda on tööandjad pikemat aega oodanud ja öelnud, et meil on Eestis ikkagi kutseoskustega noorte puudus tööturul ülisuur," rääkis haridusminister.

Üldkeskhariduse osakaal on kutsekoolides senini olnud oluliselt väiksem kui gümnaasiumites, mis Kallase sõnul muudab need õppuritele ebaatraktiivseks.

"Täna ei ole kutsekoolid atraktiivsed, sest akadeemiline õppemaht on väga väike ja kutse-keskhariduse lõpetanutel ei ole edasipääsu järgmistele õppeastmetele. Kui gümnaasiumis õpitakse matemaatikat peaaegu iga päev, siis kutse- ja keskhariduses on matemaatika kas üks kord nädalas või kaks korda nädalas, aga lõpuks on riigieksamid kõigil ühesugused.  Me peame suurendama üldkeskhariduse osa seal rakendusgümnaasiumis selleks, et see oleks noore jaoks atraktiivne. Ta saab hea gümnaasiumihariduse, aga ta saab sinna juurde veel ka kutse, olgu see inseneerias, IT-s, tervishoiuvaldkonnas," selgitas haridusminister.

Oskustööliste puuduse saavad Kallase sõnul lahendada eestlased ise.

Eesti majandust ei saa kasvama ilma tööjõu probleemi lahenduseta ja meil on Eestis korralik oskus tööjõupuudus. Meil on vaja oma inimesi ja oma inimeste oskusi kasvatada, et inimesed ei oleks töötud. Meil on seitse-kaheksa protsenti töötuid ja see töötus on struktuurne, mis tähendab seda, et inimesed on pikaajaliselt töötud, sest nende oskused ei vasta tööturu vajadustele. Kui meil iga aasta väljuvad haridussüsteemist 1200 noort ilma igasuguste oskusteta, siis see on asi, millega tuleb tegeleda," rääkis Kallas.

Märtsis kirjutas ERR, et kuigi kutsehariduskeskused koolitavad oskustöölisi paljudel erialadel, napib Eesti tööturul endiselt häid töökäsi. Suuresti on neid puudu just tehnilistel erialadel ja tööjõudu tuleb välismaalt sisse osta.