2026. aastast plaanib uus koalitsioon hakata ettevõtete kasumitelt koguma uut, kaheprotsendilist maksu.

"Kuna valitsus otsustas, et 2026. aastast peaks tulu eelarvesse laekuma, siis tõenäoliselt tuleb meil tekitada julgeolekumaksule avansiline maksekohustus. Muidu me seda 2026. aastal koguda ei saa, sest kasumiinfo tuleb ju alles 2027. aastaks," selgitas rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.

Selge pole, kas ettemaksu küsitakse vaid 2026. aastal, või ka see, kas seda peab maksma kord aastas või näiteks kord iga kolme kuu tagant nagu praegu tasuvad pangad tulumaksu.

"Avansiline tähendab veel täiendavalt seda, et finantsplaneerimist on vaja hakata lisaks juurde tekitama. Väiksematel, keskmise suurusega ettevõtel on see väga suur peavalu," tõdes kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Praegu tasuvad ettevõtted tulumaksu vaid siis, kui kasum liigub ettevõttest välja – näiteks kui makstakse dividende. Uue maksuga nii ei ole.

"Koalitsioonilepingu põhjal on see ikka tekkepõhise kasumi pealt arvutatud, aga milline kasum see täpselt on, kas korrigeeritakse moel või teisel majandusaastaaruandes arvutatud kasumit või mitte, täna ma ei oska öelda. Tahaksime raami ja olulisemad reeglid augusti lõpuks paika saada," ütles Liivamägi.

Asjatundjate sõnul on uue maksu mõju veel raske hinnata, sest liiga palju on veel ebaselge.

"Ma seda iseenesest ei arva, et Eestisse investeeringuid see tulumaksumuudatus hüppeliselt vähendaks. Mis mind natuke muretsema paneb, on see, et kõik need muudatused on sellised, et paneme kuhugi midagi juurde, võtame kuskilt midagi rohkem, aga läbipaistvust või selgust, mis sellest rahast edasi saab, on teadmata," rääkis nõustamisettevõtte KPMG maksuteenuste juht Joel Zernask.

Sotsiaalmaks on Eestis sihtotstarbeline, ütles Liivamägi, ehk täpselt on kirjas, mille peale raha kulutatakse.

"Sotsiaalmakse on meil sihtotstarbeline. Sotsiaalmaksu seaduses on ka väga täpselt kirjas, kuhu seda raha kasutatakse. Kas nüüd julgeolekumaksu seaduses samamoodi saab olema, eks seda valitsus peab otsustama, aga võimalus on olemas," ütles Liivamägi.