"See on väga halb, see on täiesti vales suunas liikumine ja see on otseseks ohuks ka Euroopa sisejulgeolekule, kuna Venemaalt ja Valgevenest võivad tulla ka need isikud, kellel on hoopis teistsugused eesmärgid. Ja kuna Schengen on
vaba liikumise ruum, siis see küsimus ei ole mitte ainult Ungari territooriumil toimuv, vaid nendel isikutel saab olema vaba voli tänastel tingimustel Euroopas ringi liikuda, ka näiteks Eestisse tulla," ütles Tsahkna ERR-ile.

Tsahkna rõhutas, et see samm kasvataks oluliselt võimalusi, et Venemaa võib Euroopa Liidu riikides korraldada igasuguseid hübriidoperatsioone.

Tsahkna sõnul läheb Ungari otsus põhimõtteliselt vastuollu Euroopa Liidus kokku lepituga, mis puudutab suhtumist Venemaasse kui agressorriiki ja sealt lähtuvat ohtu meile.

"See on minu jaoks palju laiem küsimus. Orban ja Ungari lihtsalt ei mängi meiega ühes meeskonnas. Ta mängib vastasmeeskonnas täna, olles samal ajal Euroopa Liidu liikmesriik," kommenteeris Tsahkna.

Tsahkna osundas, et Euroopa Liidus on algatatud artikkel seitsme menetlus,
mille tulemusena võidakse Ungari hääleõigus peatada.

"Ma arvan, et siin tuleb edasi liikuda, kuna mingid konkreetsed järelmid peab tegema. Ja see pole mitte ainult seoses selle ühe otsusega, vaid laiem pilt," lausus välisminister.

"Orban ju käis Moskvas, esitles Euroopa Liidu nimel nii-öelda rahuplaani, milleks tal puudus igasugune mandaat. Me ei ole seda absoluutselt arutanud," sõnas ta.

Lisaks viitas Tsahkna ka sellele, et Ungari on blokeerinud sisuliselt kogu abi, mida Euroopa Liit ühiselt Euroopa rahurahastu kaudu on soovinud anda Ukrainale.

"26 liikmesriiki peavad nüüd otsustama, kas artikkel seitsmes ette nähtud
võimalused, lisaks sellele, et on piiratud Ungarile väljamaksed juba, peatada ka hääleõigus. Minu arvates on see samm, mis tuleb astuda," ütles Tsahkna.

"Me ei räägi siin lihtsalt sellest, kuidas ühe liikmesriigiga toime tulla, vaid see on laiem küsimus. See ohustab ka Eesti ja siinse regiooni julgeolekut, kui Euroopa Liit ei suuda oma ühtset julgeoleku- ja välispoliitikat ellu viia," lausus Tsahkna.

"See on väga halb samm, mis puudutab kõikide riikide sisejulgeolekut, kes on Schengeni ruumis," lisas Tsahkna veel.

Rääkides meetmetest, mida riigid saavad potentsiaalse julgeolekuohu vastu ette võtta, tõstis Tsahkna esile piirikontrolli kehtestamise ja Ungarist tulevate inimeste põhjalikuma kontrollimise.

Tsahkna avaldas lootust, et Euroopa Liit suudab Ungarile selgeks teha, et need sammud on täiesti vales suunas.

Ungari laiendas selle kuu alguses oma kiirviisasüsteemi, lisades sinna ka Venemaa ja Valgevene kodanikud. Niinimetatud riikliku kaardi immigratsiooniprogrammi kaudu on võimalik töötada Ungaris kuni kaks aastat. Selle saamine on lihtsam kui tavalise tööloa või äriviisa saamine ning võimaldab ka perekondade kaasa võtmist, vahendas Reuters.

Ametlikult ei ole kaardi omanik külalistööline ja seega ei kajastu ka statistikas ega erinevates riiklikes kvootides.

Euroopa Rahvapartei juht: Ungari otsus võib luua võimalusi spionaažiks

Euroopa Parlamenti kuuluva Euroopa Rahvapartei juht Manfred Weber kirjutas Euroopa Ülemkogu esimehele Charles Michelile kirja, milles tõstis esile ohtusid, mida Ungari uued immigratsioonireeglid Euroopa Liidu liikmesriikidele tekitada võivad.

Tema sõnul võib see luua võimalusi Venemaa spionaažiks, mis kujutab endast tõsist ohtu riikide julgeolekule.

"See poliitika võib lihtsustada venelaste liikumist Schengeni alal, minnes mööda Euroopa Liidu seadustega nõutud piirangutest," ütles Weber oma kirjas.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles, et võtab seoses uute reeglitega Ungariga ühendust ja et Budapest on kohustatud kontrollima, kas need järgivad Schengeni eeskirju.

Schengeni viisaruum on 29 Euroopa riigi kokkuleppel loodud ala, milles leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. See tähendab, et Schengeni alas elavad inimesed saavad liikuda riikide vahel reisipassita ning lihtsustatud korra alusel elada, õppida või töötada ka väljaspool oma sünni- ja kodakondsusriiki Schengeni alal.